Hiirlased: a pisihiir, b juttselghiir, c koduhiir

hiirlased (Muridae), näriliste seltsi liigirikkaimaid sugukondi; 100 perekonda, üle 400 liigi peamiselt Euraasia lähistroopilises ja troopilises vööndis, Eestis 7 liiki. Hiirlased on 5–50 cm pikkuse kehaga, taim- ja segatoidulised, kiire sigimistsükliga ja väga viljakad loomad. Tiinus kestab 18–12 päeva, suguküpsuse saavutab nt koduhiir juba 35-päevaselt, pesakonnas kuni 22 poega. Soojas keskkonnas sigivad aasta ringi. Eesti hiirlastest on mitu liiki – kodurott, rändrott (rott) ja kodu­hiir – tuntud põllu- ja laokahjurid. Koduhiir (Mus musculus) on väike hall, peamiselt öösel tegutsev inimesekaasleja, kes elab hooneis, suvel ka põllul ja aias; sööb inimeste toitu, loomasööta ja toidujäätmeid. Pargis ja segametsas elutseb metsakultuure kahjus­tav kaelushiir (Apodemus flavicollis), põõsastes ja põlluserval juttselghiir (A. agrarius); metshiirt (A. sylvaticus) leidub Eestis ainult kaguosas. Avamaastikul elab väikseim hiirlane – pisihiir (Micromysminutus). Rahvakeeles põldhiireks nimetatav uruhiir kuulub hoopis teise, hamsterlaste sugukonda.

VE, 2006; EME 1, 2008 (U. Timm)