Harilik hirss

hirss (Panicum), soojalembeste põuakindlate rohttaimede perekond kõrreliste sugukonnast; umbes 500 liiki peamiselt troopikas ja lähistroopikas. Harilik hirss (P. miliaceum) on tähtis toiduteravili, seda kasvatatakse eriti palju Indias. Sööda- ja toiduteravilju on ka hiidhirsi (Pennisetum) perekonnas. Hirssideks nimetatakse ka mitut kukeleiva perekonna kultuurtaime.

Hirsi nime all on kirjanduses käsitletud kõiki hirsiliste (Paniceae) koondperekonna ehk triibuse liike. Tuntuimad on harilik hirss (P. miliaceum), söödav kukehirss ehk paisa (Echinochloa frumentacea), itaalia kukeleib ehk tšumiis (Setaria italica), mohaar-kukeleib (S. moharicum) ja paelhirss (Digitaria). Õisik on pööris, harva tähk, jäi­gad õiekobarad varisevad koos terisega. 50–150 cm kõrguse taime vars on harunev, lehed ja varred karvased, pähikus 3 liblet. Tera ümbritsevad mitut värvi läikivad õiesõklad. Sõkalterad on kerajad ja peened (1000 seemne mass 6 g).

Hirss on aeglase algkasvuga lühipäevataim. Hirssi on Ida- ja Kesk-Aasias kasvatatud juba 3000–2000 aastat eKr. Praegu kasvatatakse tangutaimena harilikku hirssi, kukehirssi ja tšumiisi, söödataimena mohaarkukeleiba ja paelhirssi. Maailma suurima hirsitootjad 2009. aastal olid India, Nigeeria, Niger, Hiina, Burkina Faso, Senegal ja Uganda. Eestis kasvatatakse ilukõrrelisena peale hariliku hirsi ka Põhja-Ameerikast pärinevat jõhvhirssi (P. capillare), mille dekoratiivsed pöörisõisikud sobivad lõikelilleks ja kuivatamiseks, ning vitshirssi (P. virgatum), mis sobib päikesepaisteli­sele kasvukohale kiviktaimlasse ja stepiaeda. Kasvatatakse nt sorte 'Rehbraun' ja 'Strictum'.

Välislink

• Hirss Via Naturale kodulehel

VE, 2006; EME 1, 2008 (E. Reimets, E. Liik); muudetud 2011