Ilomets, Mati
Mati Ilomets (24. VIII 1950 Kadrina), telmatoloog, geoloogia-mineraloogiakandidaat (1982), Tullio Ilometsa vennapoeg. Lõpetas 1973 bioloogina Tartu Riikliku Ülikooli. Töötas 1973–88 ENSV Teaduste Akadeemia geoloogia instituudis (1981–88 vanemteadur), 1988–89 ENSV Teaduste Akadeemia termofüüsika ja elektrofüüsika instituudis (vanemteadur), 1989–92 Eesti Teaduste Akadeemia ökoloogia ja mereuuringute instituudis, 1992– 2011 Tallinna Ülikooli ökoloogia instituudi vanemteadur ja märgalade töörühma juht, aastast 2011 vanemspetsialist.
Uurimisvaldkonnad: rabataimkatte bioproduktsioon, turba juurdekasv, soode taimkate, areng ja süsinikuringe, ökoloogilise seisundi hindamine ning kaitse teaduslikud alused, raskmetallide soodesse kandumine, inimmõju maastikule ning kasvuhoonegaaside emissioon.
Eesti Vabariigi teaduspreemia 1995.
Töid
- Продуктивность сфагнового покрова на примере Гусиного болота. – Труды Печоро-Илычского Государственного Заповедника 1976, 13
- Kurtna järvestiku looduslik seisund ja selle areng I–II (1987–89, toimetaja ja autoreid)
- Estonian peatlands (1995, autoreid)
- Eesti märgalade inventeerimine 1997 (1999, koostaja ja toimetaja)
- Kaotused ja küsitavad võidud. – Eesti Loodus 2002, 10
Kirjandus
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 1. köide. Tallinn, 2000
Välislingid
- Mati Ilomets Eesti Teadusportaalis
- Mati Ilomets 50. – Samblasõber, 2000, 3
EE 14, 2000; ETeadBL, 2000; muudetud 2011