Kadrina, alevik ja samanimelise valla keskus Lääne-Virumaal, asub 14,5 kilomeetrit Rakvere kesklinnast läänes Loobu jõe ülemjooksul Tallinna–Narva raudtee ja Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee ääres; 2456 elanikku (2000). Kadrina on nelja Tallinna-lähedase suuraleviku järel ülejäänud Eesti suurimaid alevikke. Alevikus tegeldakse puidu (Flexa Eesti AS Kadrina tehases valmib puidust lastemööbel, peamiselt toole ja laudu üldkasutatavatesse ruumidesse toodab OÜ Pixner, Kadrinas asub AS-i Plokk puidutsehh), metalli (HeTI Pere OÜ) ja plasti (HAKA Plast OÜ, polüetüleentorud) töötlemisega. Liiklussõlm (raudteejaam 14 km Tapalt, 13 km Rakverest, väiksemad maanteed Võsu ja Väike-Maarja suunas). Kadrinas on keskkool (aastast 1957, asutatud 1902 kihelkonnakoolina, 2002/03. õa 944, 2009/10. õa 664 õpilast), lasteaed, kunstidekool, rahvamaja, postkontor, raamatukogu ja tervisekeskus. Tegutseb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Kadrina Katariina kogudus. Kalmistu on Kadapiku külas. Kirikaias on Vabadussõja mälestussammas (1926, lõhutud 1941, taastatud 1990) ja koolimaja õuel Emakeelesammas (1994). Kadrinast paar kilomeetrit lõunas asub Neeruti maastikukaitseala.

„Taani hindamisraamatus” on mainitud Kadrina kohal asunud väikest küla, millest sai oma algse nime 13. sajandil kirikukihelkond. Alevikuks hakkas Kadrina kasvama pärast raudtee ehitamist, jõudsalt arenes ta 20. sajandi II poolel Kadrina rajoonidevahelise põllumajandustehnika tootmiskoondise keskasulana.

Kadrina rahvamaja

Kadrina kiriku altar

Vabadussõja mälestusmärk Kadrina kiriku aias

Kirjandus

• E. Leppik. Kultuurilooline Kadrina. Rakvere, 2000

EE 12, 2003; muudetud 2011