Nikolai Janson (6. XII 1882 Peterburi – 4. X 1941), kommunistlik riigitegelane, elukutselt lukksepp. Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) liige (1905). Oli 1905. aasta revolutsiooni ajal Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu büroo esimees. Arreteeriti 1906 ja saadeti Tobolski kubermangu asumisele. Emigreeris 1907 pärast põgenemist USA-sse, organiseeris seal eestikeelse sotsialistliku töölisajalehe Uus Ilm väljaandmist ja oli aastast 1915 Ameerika Sotsialistliku Partei Eesti Tööliste Liidu Keskkomitee liige ja sekretär. Tuli 1917 Eestisse tagasi, valiti VSDTP Tallinna Komitee ja VSDTP Põhja-Balti Organisatsioonide Büroo liikmeks. Arreteeriti 1918 ja saadeti välja Nõukogude Venemaale. Töötas 1919–28 ametiühingute ja rahvakomissariaatide süsteemis mitmel juhtival kohal, oli 1928–30 Vene NFSV kohtu rahvakomissar, 1930–31 Vene NFSV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe esimene asetäitja, 1931–34 NSV Liidu veetranspordi rahvakomissar ja aastast 1934 Põhja-meretee Peavalitsuse ülema asetäitja. Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee ja NSV Liidu Kesktäitevkomitee liige.

Hukkus stalinlike repressioonide ohvrina.

Kirjandus

• Они служили народу (Kuibõšev, 1968)

MerLe, 1996; EE 14, 2000