Johanniitide ordu rist

johanniidid, hospitaliidid, heategeva katoliku rüütelmungaordu liikmed. Johanniidide vaimulik rüütliordu (lad Ordo militiae Sancti Joannis Baptistae hospitalis Hierosolymitani) tekkis Jeruusalemmas 1048 asutatud Ristija Johannese hospidali ümber koondunud palverändurite ja haigete eest hoolitseva vennaskonna rüütlitest. Paavst tunnistas ordut aastast 1113. Ristisõdades olid johanniidid Jeruusalemma kuningriigi tähtis sõjalispoliitiline jõud. Nad omandasid valdusi ka Euroopas. Kui johanniidid Palestiinast ja Süüriast tõrjuti, siirdusid nad 1291 Küprosele, sealt 1310 Rhodosele ja 1530 Maltale (sellest nimetus Malta rüütlid). Viimase vallutas 1798 Napoleon, 1800 hõivasid selle saare inglased. Abi taotlemine Paul I-lt ja Aleksander I-lt ebaõnnestus, johanniidid minetasid oma valdused ja nende asupaigaks sai 1834 Rooma. 

EE 4, 1989