Rhodos
Rhodos (uuskr Ródos), saar Kreekas Egeuse meres, Dodekaneeside suurim saar; 1400 km2, 130 000 elanikku (2006), halduskeskus Rhodos.
Saar on mägine (Attávyros 1215 m), koosneb peamiselt lubjakivist ja marmorist. Madalamal kasvab makjat, kõrgemal metsa (mänd, küpress, tamm). Kasvatatakse teravilja, viina-, õli- ja viigipuid, tubakat ja tsitrusi, püütakse kala ja merikäsni. Väga arenenud turism: Rhodose vanalinn (paremini säilinud keskaegseid linnu Euroopas), Lindose linnus; arvukalt kuurorte.
Rhodose koloss, Charese loodud umbes 37 m kõrgune Heliose pronkskuju paiknes Rhodose sadamasuus (hävis maavärina tagajärjel 227 eKr); seda peeti üheks seitsmest maailmaimest.
Ajalugu
Antiikajal asutasid Rhodost doorlased. 5. sajandil eKr tekkis Rhodose riik, selle pealinn oli Vahemere idaosa tähtis kaubandus- ja kultuurikeskus (eriti 3.–2. sajandil eKr), hellenismi ja Rooma ülemõimu ajal (aastast 44 pKr) ka silmapaistev kultuurikeskus. 4. sajandi lõpust 13. sajandini kuulus saar Bütsantsile, 1310 – 16. sajandil johanniitidele, alates 16. sajandist Osmanite riigile. Oli 1911–46 Itaalia, aastast 1947 Kreeka valduses.
EE 8, 1995; muudetud 2013
