Jõhvi Issanda Ristimise kirik

Jõhvi Issanda Risimise kirik, ka Jõhvi Jumalailmumise kirik, apostlik-õigeusu kirik, asub Ida-Virumaal Jõhvi vallas Jõhvis. Kirik pühitses 13. VIII 1895 Riia ja Miitavi peapiiskop Arseni (Brjantsev).

Arhitektuur ja sisustus

Tüüpiline kolmeosalineladina risti kujulise põhiplaaniga historitsistlik hoone, ehitatud aastatel 1894–95. Kõrge sokliga hoone lääneküljel on kellatorn, idas polügonaalne apsiid. Välisilmet kujundab erinevate materjalide vastandus: nurgad, kaarakende raamistused ja rikkalikud dekoratiivsed katusekarniisid on punastest tellistest, seinad maakivist. Nelitise kaheksatahulise tambuuri kuppelkatusel on üks sibulapea. Lääneküljel seostub kellatorn orgaaniliselt kesklöövi laiuse eeskojaga; torni neljatahuline allkorrus jätkub kaheksatahulise kellakorrusena, millel on neli suurt kaarakent ja mis lõpeb kõrge telkkatusega. Nelitise kõrval seovad külglöövide madalamad kolmikakendega osad käärkambri ning väikese abiruumi apsiidiga. 

Interjöör on lihtne ja lakooniline, tumedal seinal karniisid, tugikaartel dekoratiivsed lukukivid. Ikonostaas 1870. aastaist. Kirikus on 27 ühe- ja mitmeosalist ikooni (19. sajandi II pool, kunstimälestised).

Sarnased kirikud ehitati 19. sajandi lõpus ka Vormsis, Mäemõisas, Väike-Lähtrus, Lihulas, Kõmsis, Põltsamaal.

Kogudus

Kirikuhoonet ja selle juures paiknevat kinnistut kasutab Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Jõhvi Jumalailmumise Kogudus (kuulub Tallinna piiskopkonda). Kiriku juures tegutsevad täiskasvanute ja laste pühapäevakool. Kiriku vaimulikkonda kuuluvad eesseisja preester Andrei Suslov, ülempreester Aleksandr Veršinin, preester Aleksandr Krushevski ja diakon Joann Kitšatov.

Koguduse algus on seotud Baltimaade õigeusu vennastekogu (asutatud 1882) Jõhvi osakonna loomisega 1880. aastate keskel. 1888 asutati Jõhvi Jumalailmumise Kogudus, seltsi haigemaja (koos ambulantsiga) ja venekeelne kool, mis 1890 muudeti ministeeriumikooliks. 1895 valmis kirik, mille esimene preester oli Antoni Orgusaar (Jõhvi koguduses 1894–1907). 1931–33 ja 1940–50 teenis kogudust preester Roman Tang (1893–1963), hilisem Tallinna ja Eesti piiskop ja Leedu peapiiskop. 1950–57 oli koguduse esipreester Aleksei Ridiger, hilisem Vene Õigeusu Kiriku Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II. Jõhvi koguduse all tegutsesid Kiviõli Jumalaema Kaitsmise kirik (aastast 1944 iseseisev) ja Sillamäe Jumalaema Kaasani pühakuju kirik (aastast 1990 iseseisev).

Välislink

Kasutatud kirjandus

  • A. Pantelejev. Jõhvi Issanda Ristimise kirik. – Eesti arhitektuur. Üldkoostaja V. Raam. Tallinn, 1997