Vormsi saar

Vormsi (sks Worms, rts Ormsö ‘ussisaar’, eesti keeles varem ka Hiiu-Rootsi), Eesti looderanniku lähedal olev Lääne-Eesti saarestiku saar, eraldab põhja poolt Väinamerd Läänemere avaosast; 92,9 km2 (suuruselt Eesti 4. saar). Mandri Noarootsist eraldab teda Voosi kurk, Hiiumaast Hari kurk. Maastikuliselt loetakse Vormsi Hiiumaa maastikurajooni, halduslikult Läänemaasse.

Saar on pikliku kujuga, läänest Hari kurgu äärest itta Voosi kurguni üle 16 km, põhja–lõuna sihis 4,3–10 km lai. Rannajoont (109 km) liigestavad arvukad lahed (Sviby, Hullo, Rälby, Diby), poolsaared ja neemed (Rumpo nina, Kersleti ja Norrby neem). Ranna lähedal on palju asustamata laidusid (sh Pasilaid 40,6 ha, Tjuka ehk Suur-Tiuka 35,9 ha, Tälmen 9,4 ha). Saar on valdavalt tasandikuline, lääneosas paikneb pealiskorrakühm Hoitberg (’Valgemägi’, 10 m, tekkelt bioherm), idaosa hõlmavad moreeni-, viirsavi- ja mereliivatasandik. Vormsi lääneosas Saxbys ja Borrbys on Ordoviitsiumi Vormsi lademe paljandid. Kolm saart loodest kagusse läbivat oosi (Hullo, Rälby ja Norrby-Hosby) moodustavad meres pikki maasääri (Austurgrunne, Rumpo, Longholm). Vormsil on 5 suurt looduskaitse all olevat rändrahnu ja rannajärvi: Prästvike (35 ha), mida ühendab merega Prestviigi ehk Vae oja (1 km) ning põhjarannikul Kersleti ja Diby järv ehk Dibyträske. Lääneosas valdavad rähksed rendsiinad, idas gleimullad. Palju on metsa, metsastunud puisniitu ja kadastikku ning rannaniitu ja -karjamaad.

Saarel on kolm tuletorniVormsi (Saxby; aastast 1864, kõrgus 24 m) ning Norrby liitsihi alumine ja ülemine tuletorn (1916, vastavalt 22 ja 35 m) – ning mitu tulepaaki ja päevamärki.

 Vormsiga peetakse parvlaevaühendust Rohuküla sadama kaudu (Svibyni umbes 5,5 miili).

Vormsi rannajoon on väga liigestunud

Vormsi lõunrannalt eenduv Rumpo poolsaar ulatub kaugele merre Rumpo ninana.

Vormsi lade paljandub Saxby rannal

Vormsi maastikud ja nende kaitse

Vormsi lõunaosa rannikumeri ja 9 lahustükki moodustavad Vormsi maastikukaitseala. Vormsi rannapiirkond kuulub Väinamere hoiualasse. Saare suurima järve – Prästvike – loodekalda lähedal on Vormsi Lubjakünka allikad ja Vormsi Suurallikas (looduskaitse all). Kaitsealustest looduse üksikobjektidest on Vormsil mitu rändrahnu (kõik 1941. aastast looduskaitse all): Kirikukivi (ümbermõõt 30 m ja kõrgus 6,5 m; Norrby küla lähedal rannavees), Parunikivi (ümbermõõt 20,6 m; Vormsi kiriku lähedal metsas ja see on ühtlasi Vormsi paruni Otto Friedrich Fromhold von Stackelbergi (1823–87) mälestuskivi), Skärestein (ümbermõõt 22 m; Sviby ja Hosby küla vahel), Smen (ümbermõõt 23,9 m ja maht 137 m3; Borrby küla heinamaadel) ja Wargstain (ümbermõõt 18,7 m; Kersleti külas).

Allikad ja rändkivid on kantud Eesti ürglooduse raamatu andmebaasi.

Vormsil on palju metsa

Rumpo poolsaarel Hullo lahe ääres on kadastikud.

Rumpo rannakarjamaa

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • H. Laasi. Suuri rändrahne Vormsi saarel. – Eesti Loodus 1934, 2
  • I. Luhaäär. Vormsi. Tallinn, 1968
  • U. Ratas. Vormsi loodusest. Tallinn, 1977
  • A. Varblane. Vormsi radadel. Tallinn, 1988

Merle, 1996; EE 10, 1998; EE 12, 2003; muudetud 2012