kaliif (ar halīfa rasūlu’llāhi – ‘Jumala prohveti asemik'), islami uskkonna ja riigi juht. Kaliifiks hakati uskkonna juhti nimetama pärast Muhamedi surma (632; kaliif sai imaami sünonüümiks). Kalifaadi tekkides said kaliifid sõjaväe juhtideks (emiir) ja riigi pärilikeks ilmalikeks valitsejaiks. Kui Umaijaadide võimule tulles surjutati poliitilisest elust haridžiidid ja šiiidid, hakkas kaliif tähendama ainult sunniitide juhti. Abbassiidide ajal alates 9. sajandist kaliifide ilmalik võim kahanes ja neile jäi ainult vormiline vaimuliku juhi osa. Kaliifi tiitlit kandsid ka Cordoba kalifaadi valitsejad ja Fatimiidid; hiljem on end kaliifiks nimetanud mõningad kogu islami uskkonna juhtideks pürginud valitsejad, sh Türgi sultanid 1517–1924.

Vaata ka seotud artikleid

• kaliifide loend

EE 4, 1989