kama (vn), kirderanniku talkuna, Setumaa tolo(h)kna (sks ‘kaltes Gericht aus dem Mehl von geröstetem Getreide’, ingl ‘roasted meal-mixture’, sm talkkuna, vn толокно), kamajahust valmistatud külm toit. Kama oli juba vanast ajast tuntud paljudel Ida-Euroopa rahvastel, Eestis ainult maa lõuna- ja idaosas.

Eestis tehti kamajahu algselt arvatavasti odrast, 19. sajandil Ida- ja Kagu-Eestis kaerast, mujal Lõuna-Eestis (eriti Mulgimaal) mitmest viljast – kaerast, odrast, nisust, rukkist, hernest ja oast erinevates kombinatsioonides (mulgi kama). Terad hautati ahjus või keedeti pajas, kuivatati või kõrvetati ahjus ja jahvatati jahuks.

Kamajahust ja rõõsast või hapupiimast, veest, taarist, rokast, ka kanepipiimast segati vedel kört või paks puder. Tihkest kamataignast vooliti kamakäkid. 19. sajandi II poolel sai mulgi kama tuntuks ka Põhja-Eestis. 1920. aastail hakati kamajahu tootma tööstuslikult.

Kirjandus

• A. Moora. Eesti talurahva vanem toit. I (1980), II (1991), teine trükk ühes osas 2007
• H. Kurrik. Kama. – ERM Aastaraamat V. Tartu, 1929

ERKL, 2007 (G. Troska); muudetud 2013