kammkeraamika
kammkeraamika, arheoloogias neoliitikumis Ida-Euroopa ja Lääne-Siberi metsavööndis laialt levinud keraamikaliik; iseloomulik tunnus on hambulise servaga stambi (kammtempli) jäljed, mis vaheldumisi lohkude või muude sissevajutistega katavad ornamendina savinõu välispinda. Nõud on käsitsi valmistatud, laiasuulised, kumera- või teravapõhjalised. Kammkeraamikat valmistati V–II aastatuhandel eKr. Kammkeraamika kohalikel teisendeil põhineb kammkeraamikakultuuride ja neile vastavate etniliste rühmade määramine.
EE 4, 1989; VE, 2006
Kategooriad: Arheoloogia mõisted