Karksi mõis

Karksi mõisa peahoone (hävinud)

Karksi mõis valitsejamaja. Praegu Karksi külamaja, kus asub ka Karksi külamuuseum

Karksi mõis (saksa k Karkus-Schloss), endine rüütlimõis ajaloolisel Pärnumaal Karksi kihelkonnas, asub Karksi vallas Karksi külas.

Karksi mõisas on sündinud Konstantin Süvalo.

Küla keskmeks olev endine mõisasüda on nüüdse ilme saanud 1980. aastate lõpus tollase Karksi kolhoosi keskusena. Endises valitsejamajas asub Karksi külamaja, Karksi külamuuseum ja raamatukogu.

Ajalugu

Karksi kohta on teateid alates 13. sajandist (vt Karksi ordulinnus), linnusega koos hakkas arenema ordumõis. 18. sajandi keskel kujunes mõisa keskuseks linnusest kaks kilomeetrit kirdes paiknev teederist. Tollal moodustasid Karksi, Õisu ja Heimtali ühise, Sieversitele kuulunud hiigelvalduse, mis aga peagi lagunes. Pärast Põhjasõda riigimõisaks jäänud Karksi kinkis Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna 1747. aastal Georg Reinhold von Lievenile. 1800. aastaks oli kogu mõis Polli pärishärra krahv Carl Wilhelm von Dunteni käes. Duntenite suguvõsale jäi Karksi kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Mõisa viimane omanik oli 1905. aastast Reinhard von Dunten-Dalwigk, täisnimega Reinhard krahv Dunten parun Dalvigk Sauenburg Lichtenfels.

Mõisakompleksi hooned

Karksi mõisa ait

Karksi mõisa meierei

Mõis ehitati esimest korda esinduslikumalt välja 18. sajandi teisel poolel von Lievenite ajal ning teist korda 19. sajandi esimesel poolel von Duntenite ajal, kui rajati suurejooneline klassitsistlik ansambel ja mitmete maaliliste tiikidega park.

Ühekorruseline pikk puidust barokne peahoone oli ülejäänud mõisa suursugusust arvestades ülimalt tagasihoidlik. Härrastemaja on praeguseks hävinud.

Mõisaansamblist on säilinud mitmeid stiilseid klassitsistlikke kõrvalhooneid:

• poolkelpkatusega kõrgel soklil ühekorruseline rusteeritud nurgaliseenidega valitsejamaja (ehitatud 19. sajandi alguses, 19. sajandi lõpus ümber ehitatud);
• sepikoda on sammastikuga, ulualusega, nurgakvaadritega dekoratiivse kivikillustiku krohviga kivihoone;
• kaaristuga maakividest sõiduhobusetall-tõllakuur ja viinavabrik moodustavad ansambli, milles keskne koht kuulub hilisklassitsistliku fassaadiga, jõulise kolmnurkfrontooniga aidale. Algselt 18. sajandil rajatud võlvitud keldritega aidahoone ehitati ümber 1830.–40. aastatel.

Park

Hoonestuse liidab tervikuks keskmise suurusega vabakujunduslik park (8,9 ha), mis paikneb peahoone ees. Pargi lõunaosas aida taga asub neli põhjaveetoitelist tiiki, kolm neist on suhteliselt korrapärase kujuga ning paiknevad üksteise suhtes paralleelselt, neljas tiik on suurem ja paikneb teiste suhtes risti. Tiigid on omavahel ühenduses kraavikeste kaudu. Tiikide vahel asuvad osaliselt säilinud puiesteed.

Karksi kabel

Lievenite perekonna varaklassitsistlik matusekabel asub mõisasüdamest eemal, linnusemüüridest põhjapool. Kabel on ruudukujulise põhiplaaniga, kõrge barokse katuse ja segmentviiludega väike võlvitud ehitis. Fassaade liigendavad pilastrid ja karniisid; ümarkaarne lukukividega sissepääsuava on krohviraamistusega ja esile tõstetud kolmnurkfrontooni kandva risaliidiga. Sarnasus detailides lubab arvata, et kabel ehitati 1770. aastail üheaegselt Karksi ki­rikuga ja samade meistrite poolt. Sepisustel on palmett­kaunistused, surmasümboolika, keskel vapid.

Kasutatud allikad ja kirjandus

• Karksi mõis. Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade. Viljandi rajoon. V. Ranniku. Tallinn 1978. A-124
• Eesti arhitektuur. 2, Läänemaa. Saaremaa. Hiiumaa. Pärnumaa. Viljandimaa. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1996
• A. Hein. Viljandimaa mõisad. Viljandi, 1999