Pärnumaa kihelkonnad

Ajalooline Pärnumaa (saksa k Kreis Pernau) kujunes Vene-Liivimaa sõja järgselt muistse Sakala ja Läänemaa aladel. Ajalooline Pärnumaa oli kaasaegsest Pärnumaast tunduvalt suurem. Ta hõlmas praegusest Viljandimaast Abja, Halliste ning Karksi-Nuia ümbruse ning praegusest Raplamaast Lelle ja Käru ümbruse. Samas ei hõlmanud ajalooline Pärnumaa läänerannikul asuva Varbla ümbrust, mis kuulus ajaloolise Läänemaa koosseisu.

1562 moodustasid rootslased Pärnu lossilääni, mis haaras mõlemal pool Pärnu jõge paiknevad Pärnu lahe ümbruse maad. Loodes piirnes Lihula lääniga, põhjas Harju- ja Järvamaaga ning idas Viljandi ja Karksi lääniga. 1565–75 oli Pärnu Poola, seejärel 1575–82 Venemaa käes (Pärnu maakond, mis jagunes linnusepiirkondadeks: Haapsalu, Lihula, Koluvere ja Padise). 1582–1617 oli Pärnumaa Poola valduses. 1582 loodi Koiva jõeni ja Võrtsjärveni ulatuv Rzeczpospolita haldusüksus Pärnu presidentkond, mis võttis enda alla Koiva jõe, Läänemere ja Võrtsjärve vahelise ala. Pärnu presidentkonda kuulusid Pärnu, Viljandi, Tarvastu ja Helme distrikt (aastast 1589 staarostkond, mis jagunesid riigimõisateks). 1598 sai presidentkonnast vojevoodkond. 1617–1710 oli Pärnumaa taas Rootsi valitsemise all, taastati Pärnu lään, mis jagunes mõisaläänideks. Pärnu lääni arvati Koonga, Tõstamaa, Audru ja Tori riigimõis. 1629 moodustatud Liivimaa kubermangu osana loodi 1630 Pärnu kreis (maakond), mille koosseisu kuulusid ka endine Viljandi starostkond ja osa Loode-Läti alasid. Kreis jagunes kihelkondadeks. 17. sajandi lõpus eraldati Pärnu kreisist 5 läti asustusega kihelkonda. sellest hakkas kujunema eestlastega asustusega haldusüksus. 

Põhjasõja tulemusel läks ajalooline Pärnumaa Venemaale, kuid selle piirid jäid kuni Esimese maailmasõjani enam-vähem muutumatuks. Põhjasõja järgselt kuulus Pärnu maakond endiselt Liivimaa kubermangu, sellesse kuulus 14 kihelkonda. 1773 ühendati Pärnumaaga Tartumaast lahutatud Põltsamaa, Pilistvere ja Kolga-Jaani kihelkond. Asehalduskorra ajal 1783–96 loodi Viljandi maakond, Pärnumaast eraldati mitu kihelkonda. Asehalduskorra lõppedes kujunenud Pärnu-Viljandi kaksikmaakond (jagunes kaheks sillakohtu piirkonnaks, mis kattuvad suures osas hilisema Pärnu- ja Viljandimaaga) jäi püsima kuni 1888. aastani, mil Viljandimaa sai taas omaette maakonnaks.

Ajaloolise Pärnumaa koosseisus oli:

• Põhjasõja järgselt 14 kihelkonda: Audru, Halliste, Helme, Mihkli, Paistu, Pärnu, Pärnu-Jaagupi, Saarde, Suure-Jaani, Tarvastu, Tori, Tõstamaa, Viljandi ja Vändra kihelkond
• 20. sajandi algul 11 kihelkonda: Audru, Halliste, Häädemeeste, Karksi, Mihkli (Pärnu), Pärnu-Elisabethi, Pärnu-Jaagupi, Saarde, Tori, Tõstamaa ja Vändra kihelkond.

Ajalooline Pärnumaa likvideeriti 1950, kui Eesti NSV-s moodustati maarajoonid. Tänapäeva Pärnu maakond moodustati Pärnu rajooni piirides ning hõlmab ajaloolisest Pärnumaast vaid selle kesk- ja lääneosa, millele lisandub ajaloolise Läänemaa lõunaosa.

Loe ka seotud artikleid

• Pärnu maakond (ajalugu)
• Viljandimaa (ajalooline maakond)

Kasutatud kirjandus

• Pärnumaa. Loodus. Aeg. Inimene. 2. köide. Tallinn, 2010

Loodud 2013