Inimese keel

keel (lingua), anatoomias ja zooloogias selgroogseil (v. a sõõrsuud) suuõõne põhjas asetsev paaritu elund: veeselgroogseil limaskestakurd, maismaaselgroogseil enamasti maitsmisretseptorite-, lihase- ja näärmerohke moodustis. Talitleb toidu haarajana ja segajana ning maitsmis- ja kompimiselundina, osaleb neelamises ja häälitsemises (kõnelemises).

Kahepaikseist on niisugune keel juba konlastel (kinnitub suu põhjale harilikult eesmise osaga). Kilpkonnadel ja krokodillidel on keel paks ja liikuv, sisalikel ja madudel pikk, peenike ja kaheharuline, kameeleonlastel limane ja suust väljaheidetav, lindudel enamasti väheliikuv ja paksu sarvkihtkattega.

Liikuvaim on imetajate keel, mis tekib mitmest sugemest: keelesse ulatub keelekaare (algselt kõhrkalade pea toese osa) ja isegi lõpusekaarte sugemeid, mis moodustavad keele toese; kõrgemail imetajail muutub see keeleluuks, mis on keelega ühenduses ainult lihaste varal.

VE, 2006