Keila-Joa mõisa härrastemaja

Keila-Joa mõis (sks Schloss Fall), kuulus Keila kihelkonda (tänapäeval Keila vald Harjumaal). Mõisa rajasid orduaegse veski kohale 17. sajandi alguses Wrangellid, kes pidasid seda aastani 1763. 1827 ostis Keila-Joa mõisa Alexander Benckendorff, kes laskis 1831–33 arhitekt Hans (Andrei) Stackenschneideri projekti järgi ehitada neogooti stiilis kahekorruselise, eenduva torniga kivilossi, mis oli Eesti historitsistlikus mõisaarhitektuuris üks varaseimaid. Keila-Joa mõis oli üks Venemaa võimuladviku suviseid kokkusaamiskohti, seda külastasid sageli keisriperekonna liikmed, mais 1833 võõrustas Benckendorff seal Nikolai I-t. Peahoone sisekujundusest on ainult ühes ruumis säilinud lehvikvõlvi imiteeriva kipsdekooriga lagi. Kõrvalhooneist (1831–35) ja pargirajatistest (ms insener Aleksei Lvovi projekteeritud malmist kaarsild, 1833) on säilinud tallid ja kasvuhooned. 1837 liideti Keila-Joa mõisaga Meremõisa ja Käesalu mõis. Benckendorff on maetud mõisa parki. 1857 abiellus tema tütar Maria vürst Volkonskiga ning Keila-Joa mõis kuulus nende järglastele aastani 1919. 1927–40 asus härrastemajas Välisministeeriumi suveresidents. Loss ja park said Teises maailmasõjas tugevasti kannatada. 1944–93 asus seal Nõukogude sõjaväebaas, Välisministeeriumile tagastatud mõisahoone seisis tühjana. 1960. aastaist heakorrastati parki ja sellega liituvat parkmetsa. 2010. aastal läks mõis erakätesse.

Välislingid

• Keila-Joa mõis Eesti mõisaportaalis
• Keila-Joa mõis Eesti Ajalooarhiivi kinnistute registris

EE 12, 2003; muudetud 2011