Kesler, Marina

Marina Kesler (22. VI 1970 Zaporižžja), tantsija, koreograaf ja tantsupedagoog. Eesti Teatriliidu (1992) ja Balletiliidu liige (1999).

Lõpetas 1988 Tallinna Koreograafiakooli (Tiiu Randviiru klass) ja 1997 balletipedagoogika erialal GITIS-e, omandas 2006 samas magistrikraadi (õpetaja Natalja Orlovskaja). Täiendanud end moderntantsus Viini rahvusvahelisel tantsufestivalil ImPulsTanz (õpetajad Joe Alegado, Lisa Corbet).

Olnud 1988–2010 Estonia balletiartist ja aastast 2010 repetiitor, 1992–2010 ühtlasi Tallinna Balletikooli karaktertantsu õpetaja ning aastast 1996 Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse lektor. Esinenud varietees.

Tunnustusi

• preemia Moskva X rahvusvahelisel koreograafide konkursil 2005 („Danse sacrel”, Stravinski muusika; „Ne me quitte pas”, Breli muusika)
• Eesti teatri balletiauhind 2008 ja 2021

Osi

• Tänavatantsijatar ja Mercedes (Minkuse Don Quijote, 1988)
• Kristin (Rangströmi Preili Julie, 1991)
• donna Elvira (Murdmaa Don Juani mäng, Glucki ja Stockhauseni muusika, 1992)
• Luik (Holmi Armastuse muinasjutt, 1993)
• Lucia (de Falla Suur võlur – armastus, 1996)
• Lycénion (Raveli Daphnis ja Chloé, 1996)
• Kuninganna (Tšaikovski Uinuv kaunitar, 1997)

Lavastusi

• Üks päev, Mozarti muusika (2006, Tallinna Balletikool Estonias)
• Libahunt, Sumera, Pärdi, Austeri, Kangro ja Glassi muusika (2007)
• Bernarda Alba maja, Glassi, Tierseni, Umebayashi jt muusika (2010, Tallinna Balletikool Estonias)
• Helde puu, Aintsi muusika (2011 Nargenfestivalil)
• Othello, Pärdi muusika (2011, teine esietendus 2012)
• Prokofjevi Tuhkatriinu (2012)
• Tubina Kratt (2015)
• Tütarlaps ja surm, Schuberti muusika (2017, Tallinna Balletikool Estonias)
• Kolm õde, Rahmaninovi, Schnittke ja Šostakovitši muusika (2018, Tallinna Balletikool Estonias)
• Anna Karenina, Šostakovitši muusika (2020)

Kirjandus

• N. Suisalu. Iseseisvuse lubatavusest: Oksana Titova „Hamletis” ja Marina Kesleri „Libahundis” RO Estonias. – Teater. Muusika. Kino 2008, 1
• T. Randviir. Balletilavastuse auhind – Marina Kesler. – Sirp, 28. märts 2008
• H. Einasto, T. Tuumalu. Helde puu teeb meid Naissaarel õnnelikuks. – Postimees, 11. juuli 2011
• Marina Kesler: minu kunst ei ole publikut külmaks jätnud. Intervjueerinud T. Soikmets. – Postimees : Rahvusooper, 30. august 2012
• H. Einasto. Krati kättemaks. – Teatrielu 2015
• L. Nigu. Mis on hinge hind?: [Kratt]. – Estoonlane 2015, 2
• H. Einasto. Uute tantsijate tulek: [Tütarlaps ja surm]. – Postimees, 2. juuni 2017
• H. Einasto, A. Rander. Õdedest ja nende balletielust: [Kolm õde]. – Teater. Muusika. Kino 2020, 6
• M. Kesler. „Konkreetne tellimus on mulle koreograafina loominguliselt väga väljakutsuv”. Intervjueerinud A. Loog. – Postimees, 1. september 2020
• Танцующие фигурки Марины Кеслер. Интервьюировала Т. Унанова. – Вести Недели, 25 июня 2005
• Два измерения Марины Кеслер. Интервьюировала Т. Унанова. – День за Днём, 7 декабря 2007
• Е. Скульская. Прозрение Альбы: [Дом Бернарды Альбы]. – День за Днём, 20 июня 2008
• Кеслер: меня вдохновляет музыка. Интервьюировала П. Волкова. – Postimees: на русском языке, 20 июня 2008
• М. Кеслер. Эстонский „Оборотень” на пути к Москву. Интервьюировала Е. Скульская. – МК-Эстония, 4 марта 2009

Välislinke

• Batareja: 40. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2010)
• Plekktrumm: Marina Kesler. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2020)
• Marina Kesler Eesti Teatri Agentuuri statistika andmebaasis

Kratt – Patrick Foster, Peremees – Anatoli Arhangelski. Tubina „Kratt” (Estonia, 2015)

Anna Karenina – Anna Roberta. „Anna Karenina”, Šostakovitši muusika (Estonia, 2020)