Kille talu (1913)

Kille taluhäärber, Viljandimaal Abja vallas. 1899. aastal ehitatud Kille talu häärber oli esimene vanemaist taluelamuist arhitektuurilt teravalt eristuv elumaja Halliste kihelkonnas. Huvitava väliskujuga villalaadse puithoone üldilme kujundasid lüheldane nurgatorn ning praeguseks hävinud klaasveranda, mille peal oli pulkrinnatisega lahtine rõdu. Maja mõlemal küljel on põhihoonest kõrgem katuse väljaehitis, mille rõdupoolsel küljel on kaks suurt akent ning nende vahel uks rõdule. Rõhtlaudisega palkmajal on suhteliselt kõrge maakivisokkel, katuse üks ots on poolkelbaga, teises otsas on kitsam ja madalam viilkatusega juurdeehitis. Majal on kolm korstnat ning kolm sissepääsu: üks verandast, teised vastasküljel – üks otse torni kõrvalt, teine juurdeehitisest. Hoonet ilmestavad kõigil viiluväljadel väikesed kiirja ruudujaotusega kuuskantaknad. Juurdeehitise all on võlvkelder, kuhu pääseb kiviesiku kaudu. Põhijoontes on maja säilitanud algse välisilme, ehkki hävinud veranda ja rõdu asemel on lihtne rinnatisega terrass. Sisemuses on säilinud stiilne nurgakapikujuline käimla, mida praegu kasutataksegi kapina.

Kille talu kohal on olnud Abja karjamõis ja vesiveski, Mellini atlases (1797) on see koht ära märgitud nime all Killimois. 1857 või 58 müüdi talu 2500 rbl eest ära kohalikule möldrile Eduard Hasselile. 1894 päris talu ja vesiveski metsnik-maamõõtja Edgar Sass, kes rajas uhke häärberi. 1918 müüdi vesiveski, 1931 pärisid talu Edgar Sassi sugulased. 1939 omandas talu 10 000 krooni eest August Kõrgesaar, kes elas Õisu mõisas. Talu tööjuhataja oli August Valk, kelle järeltulijate käes talu praegu ongi.

Kasutatud kirjandus ja allikad

• H. Pärdi. Halliste kihelkonna taluhäärberid – moodsa taluelu sümbolid. – Viljandimaa Muuseumi aastaraamat 2007
• Viljandimaa pärandkultuurist. Viljandi, 2011

Loodud 2013