Viljandimaa üldandmed
Moodustamise aeg	1. I 1990
Pindala	3422,5 (3589)1 km2
Elanike arv	55 447 (2010)
Keskus	Viljandi linn
Rahvastiku tihedus	16,2 inimest 1 km2-l
Linnarahvastiku osatähtsus	48,60%
Haldusüksused	3 linna, 12 valda
Asulad	6 linna (sh 3 vallasisest linna), 8 alevikku ja 254 küla
1Koos Viljandimaasse kuuluva Võrtsjärve osaga

Viljandi maakond, Viljandimaa, 1. järgu haldusüksus Eestis, loodud 1. I 1990.

Maakond asub Kesk- ja Lõuna-Eestis. Piirneb läänes Pärnu-, põhjas Järva-, kirdes Jõgeva-, idas Tartu- ja kagus Valgamaaga, lõunanaabriks on Läti (Mazsalaca, Ruhja ja Naukšēni piirkond). Idas eraldab Viljandimaad Kagu-Eestist Võrtsjärv, mille üle kulgeb ligi 32 km ulatuses maakonnapiir. Nüüdne Viljandimaa erineb mõneti 1939.–49. aastate Viljandimaast (4002 km²), mis hõlmas ka nüüdsed Järvamaa vallad Imavere ja Kabala, Jõgevamaast Põltsamaa-Pajusi piirkonna ning Pärnumaast Kaansoo ümbruse, samal ajal ei kuulunud Viljandimaasse nüüdsed Abja-Paluoja ja Mõisaküla linn, Abja vald ning Halliste, Uue-Kariste ja Vana-Kariste ümbrus Halliste vallast. Viljandimaad, eriti tema lõunaosa (Halliste, Karksi, Paistu ja Tarvastu kihelkonna ala), tuntakse ka etnograafilis-kultuuriloolise Mulgimaana. Ajaloolises käsitluses on kasutatud Viljandimaa rööpnime Sakala, sama nimelist looduspiirkonda nimetatakse sageli ka Sakalamaaks.

Haldusjaotus, asustus ja rahvastik

Koosneb Viljandi (maakonnalinn), Mõisaküla ja Võhma linnast ning Abja (sh vallasisene Abja-Paluoja linn), Halliste, Karksi (sh vallasisene Karksi-Nuia linn), Kolga-Jaani, Kõo, Kõpu, Paistu, Pärsti, Saarepeedi, Suure-Jaani (sh vallasisene Suure-Jaani linn), Tarvastu ja Viiratsi vallast.

Looduspiirkondadest hõlmab Viljandimaa enamiku Sakala kõrgustikust ja Soomaast, Võrtsjärve madaliku lääneosa ning Kesk-Eesti tasandiku edelaserva.

13. sajandi alguses olid ajaloolise Viljandimaa alal muistsed Sakala, Mõhu ja Nurmekunna maakond. Aastast 1224 oli enamik Viljandimaast Mõõgavendade Ordu valduses. 1582–61 oli Viljandimaa Poola, seejärel Rootsi ja Põhjasõjast alates Venemaa valduses. Viljandi kreis moodustati 1783 (1796–1888 moodustas koos Pärnumaaga kaksikmaakonna). 1921 liideti suurem osa Helme kihelkonnast Valga maakonnaga. 1950 maakond kaotati, jagunes esialgu Viljandi ja Suure-Jaani rajooniks, osa valdu arvati Abja, Kilingi-Nõmme, Põltsamaa, Tõrva ja Türi rajooni. 

Loodus

Suurema osa Viljandimaast hõlmab selle tuumikala Sakala kõrgustik (Härjassaare mägi, 147 m), maakonna piirest ulatuvad välja vaid kõrgustiku väike kagu- (asub Valgamaal) ja edelaosa (asub Pärnumaal). Viljandimaasse kuulub ka suur osa Võrtsjärve madalikust (idas) ja Soomaast (läänes). Põhjas ulatub Viljandimaa alale väike osa Kesk-Eesti lavamaast (Võhma, Kõo ja Pilistvere ümbrus) ja Kõrvemaast (Navesti-tagune piirkond). Viljandimaa aluspõhja moodustab peamiselt Devoni liivakivi, ainult Navesti jõest põhja pool paikneval osal Siluri lubjakivi. Sakala kõrgustikul on valdav lainjas moreenimaastik, mida liigestavad orud, madalamatel servaaladel (Suure-Jaani, Kõpu, Mõisaküla, Aimla ja Mustla ümbrus) leidub vooremaastikku. Sealsel karbonaatsel moreenil kujunenud leetjad ja kahkjad mullad (peamiselt IV–VI hindeklass) on enamasti põllustatud. Holstre ja Tuhalaane väikeküngastel ning Saarepeedi, Sinialliku ja Tuhalaane ümbruse oosidel on rähksed rendsiinad, mitmel pool liivadel leetunud ja leedemuldi. Kõige silmapaistvamad pinnavormid on sügavad ja laiad ürgorud (Raudna–Viljandi–Tänassilma, Karksi–Halliste, Loodi–Sinialliku jmt) ning nende veerusid liigestavad lisaorud. Paljudes neist (Paistu Põrguorus, Tarvastu Kullimäel, Karksis, Abja-Paluoja lähedal ja mujal) leidub aluspõhjapaljandeid. Ürgorgudes levinud madalsoomuldi ääristab kohati lai gleimuldade riba. Võrtsjärve madalikul ning Soomaal on valdavad järvesetetel kujunenud soo- ning glei- ja leet-gleimullad, metsasel Navestitagusel Kõrvemaal leede-, leet-glei- ja rabamullad. Peamiselt Siluri aluspõhjal paikneva Kolga-Jaani voorestiku ning Kesk-Eesti lavamaa karbonaatsel moreenil kujunenud leostunud ja leetjad ning gleistunud ja gleimullad on enamjaolt põllustatud. Pikimad jõed (Halliste, Kõpu ja Raudna) kuuluvad Navesti jõestikku, suurimad Võrtsjärve suubuvad jõed on Tänassilma ja Tarvastu jõgi. Viljandimaal on 124 järve. Kõik suuremad järved (Veis-, Õisu, Viljandi, Ruhi-, Tündre (loodeosa), Mäeküla, Kariste, Päidre ja Karula järv) paiknevad ürgorgudes. Sügavaim järv on Holstre Kullijärv (18 m). Metsa on kõige rohkem Läti piiri äärseil liivikuil, Võrtsjärve madalikul, Soomaal ja Kõrvemaal. Kaitsealust pinda on 41 562 hektarit, sellest 72% hõlmab Soomaa rahvuspark (külastuskeskus Kõpu vallas Tõramaal), ülejäänud maa-ala jääb 11 looduskaitseala, 13 maastikukaitseala ning 21 kaitsealuse pargi ja puistu alla. Viljandimaal on 6 hoiuala: Kariste järve, Kikepera, Lepakose, Palakmäe, Ruhijärve ja Võrtsjärve hoiuala. Kaitse all on 97 looduse üksikobjekti, sh Jõesaare kadakas, Oti mõtsik ja Viiralti tamm.

• Viljandimaa kaitsealade täielik loend

Majandus

Viljandimaa majanduse põhiharud on põllumajandus ja puidutööstus, seal asub mitu ainuomast ettevõtet: küünlaid tootev AS Hansa Candle, Võrtsjärve angerjakasvatus, Eesti suurim ja vanim postimüügiga tegelev ettevõte Anttila. Maakonna asend – paikneb Eesti keskosas – on majanduslikult soodne.

Ettevõtlus. Viljandimaa ettevõtetest ligi ⅓ tegeleb põllumajanduse, metsamajanduse või kalapüügiga. Enamik ettevõtteid paikneb Viljandis ja selle lähiümbruse valdades. Viljandimaa teistes linnades on ettevõtjaid tunduvalt vähem. Viljandimaa suurima käibega ettevõtted on AS Ekseko (käive 2009. aastal 458 miljonit ja kasum 26,9 miljonit krooni, nende näitajate poolest oli ta Eesti põllumajandusettevõtete seas 1. kohal), AS Viljandi Aken ja Uks (käive 392 miljonit krooni) ja Viljandi Tarbijate Ühistu (käive 347 miljonit krooni). Suurimad puidutööstusettevõtted on AS Viiratsi Saeveski (käive 221 miljonit ja kasum 41 miljonit krooni), OÜ Eesti Höövelliit (käive 181 miljonit ja kasum 17 miljonit krooni) ja AS Dold Puidutööstus (käive 131 miljonit ja kasum 473 tuhat krooni). Tähtsad ettevõtted on OÜ Delux, AS Mivar-Viva ja AS Toom Tekstiil (tekstiiliettevõtted) ning AS Viljandi Metall. Suured kohalikud tööandjad on Viiratsi vallas asuvad Eesti suurim seakasvatusettevõte AS Ekseko (Mäeltkülas) ja AS Viiratsi Saeveski (Vana-Võidu külas), Pärsti vallas asuvad turbatööstusettevõtted AS Eesti Turbatooted ja AS Ramsi Turvas ning Abja Tarbijate Ühistu.

Põllumajandus. 2010 oli Viljandimaa teravilja koristuspinnalt (33 846 ha) Eestis 3. kohal, saagikus (2722 kg/ha) oli Eesti keskmisest (2761 kg/ha) ainult pisut väiksem. Otra koristati 12 043, nisu 9284, kaera 4251 ja rukist 1683 hektarilt. Kartulit saadi 630 hektarilt 10 820 tonni. Piimaveiseid oli 7600, keskmine piimatoodang 5037 kg lehma kohta (Eesti keskmine 5432 kg). Sigade arvult on Viljandimaa Eestis esikohal (122 800), enamiku neist kasvatab Rakvere Lihakombinaadi tütarettevõte AS Ekseko. Paistu vallas tegeleb seakasvatusega Saimre Seakasvatuse OÜ (käive 2009. aastal 68 miljonit krooni). Mune toodeti 1,15 miljonit. Põllumajandusloenduse (2001) andmeil kasvatati Viljandimaal avamaaköögivilja kokku 156 hektaril, sellest peakapsast 4, söögipeeti 11 ja porgandit 37 hektaril. Aianduses on olulisimad ettevõtted Polli Aiandusuuringute Keskus (marja- ja puuviljaaiad ning istikukasvatus), Seedri Puukool OÜ (Karksi vallas) ja Oru-Nõlvaku talu (Abja vallas, marja- ja istikukasvatus).

Metsandus ja jahindus. Maakatastrisse kantud 138 164,7 hektarist metsamaast on 81 275,5 hektarit eramets ja 56 857,3 hektarit riigimets. Valitsevad puuliigid olid 2003. aastal riigimetsas mänd (34,8%), kask (30,9%) ja kuusk (25,7%) ning erametsas kask (33,1%), kuusk (28,3%) ja mänd (17,1%). Puistu keskmine vanus oli riigimetsas männil 78, kasel 49 ja kuusel 44 aastat, erametsas männil 72, kuusel 66 ja kasel 47 aastat. 2003. aastal varuti metsa 653 626 m³, sellest moodustas uuendusraie 458 607 ja hooldusraie 183 313 m³. Metsa istutati ja külvati kokku 462,9 hektarile, sellest riigimetsas 320,9 hektarile (2002). Praegu haldab riigimetsa Riigimetsa Majandamise Keskuse Viljandimaa metskond oma Vastemõisa, Kõpu, Aimla, Õisu ja Karksi metsandikuga. Viljandimaa metskonna pindala on 65 825 ha, sellest 87% on metsamaa. Levikult on esikohal palumetsad (23%), teisel kohal on soovikumetsad (21%). Peaaegu võrdselt kasvab mändi ja kaske. 2009. aastal oli riigimetsamaa raiepindala 2508 ha, puitu raiuti 213 587 m³. Viljandimaa metskonnas istutati 2009. aastal metsa kokku 263 hektaril, sealjuures kõige enam istutati kuuske – 199 ha. Erametsamaal raiuti 2009. aastal 554 058 m³ metsa, kokku 9313 ha suurusel maa-alal. 2009. aastal kütiti Viljandimaal 51 halljänest ja 16 valgejänest, 5 hunti, 12 ilvest, 429 kobrast, 852 kährikut (2002. aastal 253), 1344 (299) metskitse, 69 metsnugist, 1348 (225) metssiga, 8 minki, 2 pruunkaru, 27 punahirve, 343 (268) põtra, 558 (539) rebast, 1 saarmas, 26 tuhkrut ja 389 parti.

Haridus, kultuur ja tervishoid

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia

Lõhavere linnamägi

August Kitzbergi mälestussammas Karksis

Haridus. 2002. aastal oli Viljandimaal 42 üldhariduskooli: 11 gümnaasiumi ja keskkooli, 20 põhikooli ja 11 algkooli. 2009/10. õa tegutses 36 üldhariduskooli: 9 gümnaasiumi, 22 põhikooli ja 5 algkooli. 2002/03. õa oli üldhariduskoolides õpilasi kokku 9236, 2009/10. õa 6168. Tegutsevad 1 täiskasvanute gümnaasium ja 1 vene õppekeelega gümnaasium (2006. aastast Kaare Kool). Erivajadustega lapsed õpivad Ämmuste Koolis, Lahmuse Koolis ja Kaare Koolis. Puiatu Erikool (kasvatusraskustega poistele) suleti 2009 ja Viljandi Erikutsekool 2005. Koolieelseid lasteasutusi oli 2002. aastal 33, 2010 – 38. Viljandimaal tegutsevad kutsekoolid: Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ja Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool. Kõrgkoolina tegutsevad Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia (endine Viljandi Kultuurikolledž) ja Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Viljandi õppekeskus. Maakonnas on 2 spordikooli (Viljandis ja Karksi-Nuias) ning 4 muusikakooli (Viljandis, Abjas, Karksi-Nuias ja Võhmas) Tarvastus tegutseb muusika- ja kunstikool. Piirkondliku teadusasutusena tegutseb Mulgi Kultuuri Instituut, teadustööd tehakse ka Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskuses.

Kultuur. Maakonnas on 55 kultuuri-, rahva- ja külamaja ning 41 raamatukogu. Tegutseb 18 muuseumi, neist 3 – Viljandi Muuseum ja selle filiaal Mart Saare Majamuuseum ning Heimtali koduloomuuseum – on riiklikud, 6 munitsipaalmuuseumid, 6 eramuuseumid ja 3 ametkondlikud muuseumid. Suurimad kultuuriasutused on Viljandi Teater Ugala, Viljandi Linnaraamatukogu, Viljandi Kultuurimaja, Viljandi Pärimusmuusika Ait ja Viljandi Spordikeskus.

Kultuurimälestised. Riikliku kaitse all on 68 ajaloomälestist (sh Mõisaküla, Abja, Halliste ja Pilistvere kalmistu, August Annisti sünnimaja, Jaan Tõnissoni kodukoht, Jaan Jungi, Jüri Vilmsi ja Johann Köleri haud, maja, kus 1880–82 asus ajalehe Sakala toimetus, ning Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi hoone), 177 arheoloogiamälestist (Suure-Jaani, Kolga-Jaani ja Pilistvere kirikuaed, Tooma kabel, kultusallikas (nn Silmaallikas), pronksiaja kalmistu ja Siimussaare asulakoht, Naanu linnamägi ja Lõhavere Linnamägi), 303 ehitismälestist (Viljandi Kultuurimaja, Viljandi Grand Hotel, Abja-Paluoja postkontor (1929), Abja, Õisu, Morna, Polli ja Vana-Võidu mõisa hooned, Halliste, Karksi, Kolga-Jaani ja Suure-Jaani kirik, Karksi ordulinnuse varemed, Rõika peeglivabriku veskihoone ja veskitamm, Meleski klaasivabriku hoone, Viljandi linnusepargi rippsild), 375 kunstimälestist (enamasti kirikutes, nt Halliste kirikus oblaaditoos ja ristimisvaagen, Kolga-Jaani kirikus orelivääri maalid (18. sajandi II pool) ning vana altar ja altarimaal „Ülestõusmine” (17. sajand); Kõpu kalmistul skulptuur „Naine lillepärjaga”, 1915, August Weizenberg) ja 1 muinsuskaitseala (Viljandi vanalinna muinsuskaitseala).

Sport. Spordirajatisi on Viljandimaal umbes 50, sh 3 suurt, 12 keskmist ja 14 väiksemat spordisaali, 4 täismõõtmelist staadioni, 3 ujulat, 2 lasketiiru, 12 tenniseväljakut, 3 ratsaspordibaasi, 2 minigolfiväljakut ja Holstre-Polli tervisekeskus. Tegutseb 78 spordiklubi ja seltsi, kus tegeldakse umbes 30 spordialaga.

Tervishoid. Maakonnas on 32 perearstikeskust. Hambaraviteenust osutab 17 hambaraviasutust. SA Viljandi Haigla (asub Jämejalas) koosseisus on 4 kiirabibrigaadi. Tegutseb 2 hooldusravihaiglat (Abja Haigla SA ja SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus). Hooldeteenust ostab riik Tarvastu Erihooldekodu SA-lt. Omavalitsuste hooldekodusid on 10 (Kolga-Jaani, Kärstna, Kõpu, Pilistvere, Polli hooldekodu, Paistu Sotsiaal- ja Tervisekeskus, Viljandi, Viiratsi ja Mõisaküla hoolekandekeskus ning Pärsti Pansionaat). Laste hoolekandeasutused on Viiratsi Lastekodu, Karula Kodu, Viljandi Lasteabi- ja Sotsiaalkeskus ning Väikemõisa Väikelastekodu.

Mart Saare Majamuuseum Hüpassaares

Eesti Pärimusmuusika Keskus Viljandis

Meleski klaasivabriku toodang

Ajalugu

Viljandi maakonna kujunemine

Ajaloolise Viljandimaa kohta loe artiklist Viljandimaa.

1949. aasta veebruaris moodustatud Jõgevamaasse läksid Viljandimaast Põltsamaa linn ja vald ning Lustivere ja Pajusi vald; maakonna suuruseks jäi 3500 km². 1950. aasta sügisel maakonnad kaotati ning Viljandimaa piires moodustati Viljandi ja Suure-Jaani rajoon, Viljandimaa valdu arvati ka Abja, Tõrva ja Türi rajooni. 1959 likvideeriti Suure-Jaani rajoon, millest Viljandi rajoonile anti üle Suure-Jaani linn, Arjandi, Kärstna, Olustvere, Tääksi, Vastemõisa ja Vooru külanõukogu. 1960 anti osa Viljandi rajooni Tääksi külanõukogu maadest anti üle Põltsamaa rajooni Kõo külanõukogule. 1962 likvideeriti Abja, Põltsamaa ja Vändra rajoon. Endisest Abja rajoonist arvati Viljandi rajooni koosseisu Mõisaküla linn, Abja-Paluoja ja Nuia alev, Abja, Karuse, Karksi, Polli, Rajangu ja Halliste külanõukogu. Endisest Põltsamaa rajoonist tuli Viljandi rajoonile täiendust Võhma alevi, Kolga-Jaani, Kõo ja Lalsi külanõukogu näol. Endisest Vändra rajoonist liitus Suure-Jaani külanõukoguga osa Rõusa külanõukogust. Sellega sai Viljandi rajoon umbes need piirid, mis on praegusel Viljandimaal. 1972 muudeti Pärnu ja Viljandi rajooni piiri, Vändra külanõukoguga liideti Suure-Jaani külanõukogu koosseisu Leetva, Alt-Kaansoo, Kaansoo, Kaansoo-Oja ja Pärassaare küla. 1973 muudeti Viljandi ja Pärnu rajooni piiri Abja ja Saarde külanõukogu osas. 1. I 1990 nimetati Viljandi rajoon ümber Viljandi maakonnaks.

EE 12, 2003; muudetud 2011