Kirdemurre on rannikumurde kõrval teine kirderanniku murderühma murre. Kirdemurret on räägitud Lüganuse, Jõhvi, Iisaku ja Vaivara kihelkonnas, teda on nimetatud ka Alutaguse murdeks. Kirdemurdes on lühikesed kaksikkonsonandid muutunud pikaks (lippul ’lipul’, seppäd ’sepad’). Esineb ühisjooni põhjaeesti idamurde ja vadja keelega. Paljudes sõnades on o > õ (kõht ’koht’, õle ’ole’), mitmuses on topelttunnusega vormid (nuoride ’noorte’, einide ’einte’), ma-infinitiivi tunnus ka -maje, -maije (kandamaje ’kandma’, laulemaije ’laulma’), da-infitiivis lühivormid (juva, jua ’juua’). Kirdemurret võib pidada eesti ja vadja keele üleminekukujuks. Tähtsaimaid kirdemurde uurijaid on olnud Mari Must.

Välislink

• Väike murdesõnastik

EE 12, 2003