Rannikumurre kuulub kirderanniku murderühma, seda on räägitud Soome lahe lõunarannikul Jõelähtmest Vaivarani. Rannikumurret on nimetatud ka põhjaeesti rannamurdeks (nagu ka kirderanniku murderühma üldiselt). Rannikumurre on eesti ja soome murdeala vaheline siirdemurre, selles on jooni, mis sarnanevad soome murretega ja eristavad seda enamikust eesti murretest, näiteks õ ning pika ja ülipika välte puudumine, vähene sise- ja lõpukadu, astmevaheldustüüp sepp : sebä ’sepa’, tunnuseta da-infinitiiv (elä ’elada’, viska ’visata’) ja isi-tunnusega tingiv kõneviis.

Rannikumurre jaguneb kolmeks murrakurühmaks: läänerühma kuuluvad Jõelähtme, Kuusalu ja Haljala loodeosa rannakülade murrak ning keskrühma Haljala Selja ranna ja Viru-Nigula murrak, idarühma Põhja- ja Ida-Vaivara murrak.

Tähtsaimad rannikumurde uurijad on olnud Mari Must ja Tiit-Rein Viitso.

Kirjandus

• M. Must. Kirderannikumurre. Häälikuline ja grammatiline ülevaade. Tallinn, 1987
• M. Must. Kirderannikumurde tekstid. Tallinn, 1995
• T-R. Viitso. Virumaa keeled. – Virumaa. Rakvere, 1996

EE 12, 2003