Kiviõli

Kiviõli üldandmed
Elanike arv (2010)  6606
Pindala 11,75 km2
Linna õigused  1946
Linnapea Dmitri Dmitrijev
Maakond  Ida-Virumaa

Kiviõli, linn Ida-Virumaa lääneosas.

Kiviõlis on konstaablijaoskond, päästekomando.

Paikneb Viru lavamaal Eesti põlevkivimaardla alal, on Eesti põlevkivi töötlemise keskus. Linnast kagus asub Eesti Energia Kaevandused AS-ile (endine AS Eesti Põlevkivi) kuuluv Aidu karjäär. Linnast umbes 8 kilomeetrit läänes paiknevad kaunid, puhkepiirkonnana tuntud Uljaste järv ja oos (mõlemad on looduskaitse all ja kuuluvad Uljaste kaitseala koosseisu).

Kiviõli

Rahvastik

Kiviõli rahvaarv suurenes 1970. aastani, püsis siis enam-vähem ühesugune ja alates 1990. aastaist väheneb. Rahvastik vananeb, loomulik ja mehaaniline iive on negatiivsed. Kõige enam elab linnas venelasi (2000. aastal 51,2%), eestlasi oli 39,4%, soomlasi 2,6%, ukrainlasi 2,1% ja valgevenelasi 1,6%.

Kiviõli elanike arv
1939 3 000
1959 10 444
1970 11 153
1979 11 050
1989 10 390
2000 7 405
2003 7 146
2006 6 925
2008 6 749
2010 6 606
Kiviõli elanike vanuseline jaotus
Aasta Elanike arv Vanuserühm (aastad)
    0–14 15–64 üle 64
    arv % arv % arv %
1989 10 390 2043 20 6968 67 1379 13
2002 7 242 1056 15 4671 64 1515 21
2010 6606 806 12 4309 65 1491 23

    

Ettevõtlus ja transport

Kiviõli töötajate jaotus tegevusalati
  1989 2000
Põllu-, jahi- ja metsamajandus 552 35
Mäetööstus 1996 232
Töötlev tööstus 1304 1034
Energia- ja veevarustus 44 72
Ehitus 120 38
Hotellid ja restoranid 136 25
Veondus, laondus ja side 344 120
Rahandus 8 11
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 112 85
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 128 160
Haridus 332 185
Tervishoid ja sotsiaalhooldus 228 153
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 208 68
Töötajaid kokku 5756 2415

Olulisimad tootmisharud on põlevkivikeemiatööstus (Kiviõli Keemiatööstuse OÜ) ja õmblustööstus (AS Svarmil, AS Vezala). Rajamisel on Kiviõli seiklusturismi keskus.

Kiviõli läbib Tallinna–Narva raudtee.

Kiviõli tuhamägi tehismägi on inimtekkeline pinnavorm

Haridus, kultuur ja tervishoid

Linnas on eesti õppekeelega Kiviõli 1. Keskkool (2002/03. õa 405, 2009/10. õa 285 õpilast), venekeelne Kiviõli Vene Gümnaasium (2002/03. õa 602, 2009/10. õa 352 õpilast), Kiviõli Kunstide Kool (umbes 200 õpilast), lasteaed Kannike, noortekeskus, rahvamaja (aastast 1936), linna- ja lasteraamatukogu. Kiviõlis on staadion, tegutsevad Kiviõli Spordiklubi ja jalgpalliklubi Irbis. Raviteenuseid osutavad SA Kiviõli Tervisekeskus ja kiirabijaam. Hoolekannet korraldab linnavalitsuse hoolekandeüksus, töötab Kiviõli Linna Päevakeskus, osutatakse koduhooldusteenust. Tegutsevad roomakatoliku Püha Clara kirik Kiviõlis, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Kiviõli Jumalaema Kaitsmise Kogudus, Kiviõli Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus ning Kiviõli Evangeeliumi Kristlaste Vabakogudus.

Linnaehitus

Linna ala (11,7 km2) jaguneb neljaks elamu- ja üheks tööstusrajooniks. Vanem ja madalam, 1–2-korruseline hoonestus asub linna lääneosas, uuemad, pärast Teist maailmasõda ehitatud korterelamud paiknevad idaosas. Linna keskele endiste töölisbarakkide kohale on kujunenud metsistunud õunapuudega haljasala.

Kiviõli üldplaneeringu (2001) kohaselt kujundatakse kesklinnast läänes paiknev tööstuspiirkond (endine keemiakombinaadi territoorium) haljas- ja puhkealaks. Tööstuslinnajao põhjaosas asuvad Baltimaade kõrgeimad tehispinnavormid – terrikoonikud (suhteline kõrgus 101 ja 115 m).

Ajalugu

18. septembril 1944 süütas taanduv Saksa armee Kiviõli tööstushooned.

1920 hakkas Põhja Paberi- ja Puupapivabrikute AS endise Erra-Sala küla maal põlevkiviladet uurima, 1922 rajas AS Eesti Kiviõli põlevkivikarjääri (aastast 1930 kaevandus). Kaevanduse juurde tekkinud asula kasvas kiiresti 1930. aastail, kui oli alustatud maa-alust kaevandamist ja ehitatud õlitehase tunnelahjud (1939. aastal umbes 3000 elanikku). Esimene kahe tunnelahjuga õli- ja bensiinitehas valmis 1931 ja teine 1937, rajati ka raudteejaam. AS Küttejõud hakkas 1925 Tallinna tselluloositehasele põlevkivi kaevandama, esialgu lahtiselt, 1933 kaevandusest. Ettevõtte juurde avati 1925 raudteejaam, tekkis väike kaevandusasula (aastast 1928 Kiviõli). 1931 asutati haridusselts Valgus. 1936 toimus Kiviõlis kaevurite ja õlitehase tööliste streik. Saksa okupatsiooni ajal (10. VIII 1941 – 20. IX 1944) oli Kiviõlis ja Küttejõus koonduslaager. Saksa väed üritasid taganemisel kaevandust ja tehast purustada. Linnaks nimetati Kiviõli 1946. Aastani 1949 kuulus Kiviõli Virumaasse, 1949–50 Jõhvimaasse, 1950–59 oli samanimelise rajooni keskus.

Põlevkivi lahtine kaevandamine Kiviõlis

EE 11, 2002; EE 12, 2003; muudetud 2011