Kohila mõis
Kohila mõisa härrastemaja
Kohila mõis (sks k Koil), kuulus Hageri kihelkonda (tänapäeval Kohila vald Raplamaal). Mõisa, mille keskus oli jõesaarel, on mainitud esimest korda 1438 (Hof Kogell), Vene-Liivimaa sõja ajal see hävis. Aastast 1548 kuni 18. sajandi keskpaigani kuulus Kohila mõis Wrangellidele. 19. sajandi I veerandil rajasid Brevernid sinna klassitsistliku mõisaansambli. Kahekorruselise krohvitud paeseintega, ampiirselt madala kelpkatusega peahoone esifassaadi kaunistas kuni mõisade põletamiseni (1905) kuue joonia sambaga portikus (nagu Valgu mõisahoonel). Hoone otstega liituvad ühekorruselised galeriid. Napist stukkdekoorist on säilinud karniisi hammasfriis, esimese korruse akende simsid ja akantusornamendiga reljeefplaadid. Peahoone vastas, teisel pool raudketiga ümbritsetud muruväljakut, asuvad tall-tõllakuur ja ait. Vabakujunduslik park laskub Keila jõeni. 1893 laskis mõisaomanik K. von Lueder sae- ja jahuveski ehitada ümber väikeseks puupapivabrikuks. Pärast põletamist (1905) müüdi mõis Kohila paberivabriku AS-le (asutatud 1899), mis muutis härrastemaja kontoriks. Praegu erakätes.
EE 12, 2003
