Kokandi khaaniriik, khaaniriik Kesk-Aasias Fergana orus 18.–19. sajandil, pealinn Kokand (usbeki Qo‘qon). Kokandi khaanid pärinesid usbeki mingi hõimust; dünastia rajaja Šahruk-bii pani umbes 1710 Kokandi piirkonnas aluse Buhhaara khaaniriigist sõltumatule valdusele. Tema järglased vabanesid 18. sajandi keskpaiku lõplikult Buhhaara ülemvõimust ja võitluses naabritega laiendasid riiki. Suurima võimsuse saavutas riik 19. sajandi alguses khaanide Alimi [1800–09], Omari [1809–22] ja Muhammad Ali [1822–42] ajal. 19. sajandi keskpaiku sõdis Kokandi khaaniriik Buhhaara emiraadiga, riiki nõrgestasid ka sisetülid ja rahvaülestõusud. 1865 vallutasid venelased Kokandi khaaniriigilt Taškendi ja Hudžandi, 1876 kogu Kokandi, see muudeti Turkestani kindralkubermangu Fergana oblastiks. Detsembris 1917 moodustati nn Kokandi autonoomia – Lääne-Turkestani demokraatlik valitsus, mille Punaarmee veebruaris 1918 likvideeris.

EE 4, 1989