usbekid, Kesk-Aasias elav turgi rahvas, Usbekistani põhirahvas, usundilt muslimid (sunniidid). Põhiliselt elavad Usbekistanis, Tadžikistanis ja naaberalal Põhja-Afganistanis. Arv (2006) 26,3 miljonit, sellest Usbekistanis 21 miljonit (80% rahvastikust), Afganistanis 2,5 miljonit (9%), Tadžikistanis 1,5 miljonit (23,5%), Kõrgõzstanis 0,550 miljonit (14%), Kasahstanis 0,332 miljonit (2,5%), Türkmeenistanis 0,317 miljonit (5%).

14. sajandi algupoolel, khaan Uzbeki valitsusajal hakati usbekkideks nimetama Kuldhordi islamistunud tuumikut. 1499–1500 alistasid usbekid Kesk-Aasia põllumajanduskeskused ja segunesid seejärel kohaliku arvuka paikse iraani päritolu elanikkonnaga; sellest sai alguse usbeki rahvas. Vana hõimujaotuse elemendid ja nende paikkondlikud nimetused säilisid 20. sajandi alguseni. Usbekkideks nimetas end peamisselt kohalike khaaniriikide ülemkiht, nõukogude võimu ajal laienes see nimetus kogu rahvale. Usbekkide põline tegevusala on niisutuspõllundus (puuvill, nisu, riis jm), stepialal ka poolrändkarjandus (lambad, hobused). Usbekkide väikesed etnograafilised rühmad on kõptšakid ja türgid (peamiselt Farg‘ona orus). Usundilt on usbekid sunniidid.

Vaata ka seotud artikleid

• Usbekistani rahvastik
• usbeki keel

EE 10, 1998; VE, 2006