Kompus, Hanno

Hanno (Johannes) Kompus (4. III 1890 Rannu vald – 25. X 1974 Montréal), lavastaja, kunstikriitik ja arhitekt. Isa Jaan Kompus. Oli aastast 1922 abielus Rahel Olbreiga.

Õppis 1901–08 Tartu Reaalkoolis (mängis ühtlasi Vanemuise orkestris viiulit) ning 1909–18 Riia Polütehnilises Instituudis arhitektuuri. Osales Vabadussõjas, oli 1919–20 Haridusministeeriumi kunstiosakonna juhataja ning 1920–22 Estonia dramaturg ja lavastaja, täiendas end 1922–23 Dresdeni Riigiooperis, töötas 1923–36 ja 1940–44 Estonia ooperilavastajana (1925–29 ka direktorina) ning 1936–40 Riigi Ringhäälingu saatekava juhatajana. Osales paljudes organisatsioonides (Eesti Korporatsioonide Liit, Eesti Arhitektide Ühing, Estonia selts, PEN-klubi). Põgenes 1944 Rootsi, projekteeris Stockholmi ümbrusesse väikeelamuid, illustreeris eestikeelseid raamatuid, tegutses eesti teatrites. Aastast 1951 elas Kanadas, osales Montréali Eesti Teatri tegevuses. Avaldanud brošüüri „Kunst meie põhiseaduse kavas” (1920) ja raamatu „Maaliline Eesti” (1936 Kopenhaagenis saksa ja 1937 inglise keeles; 1939 Tartus) ning kultuurialaseid artikleid.  

Lavastusi

Sergius Lipp (Direktor Varma), Marje Parikas (Hedvi) ja lavastaja Hanno Kompus. Vardi „Dekoratsiooni“ proovis. (Estonia, 1922)

• Kaiseri Gaas (1920)
• Shaw’ Suur Katariina (1921)
• Lothari Kuningas Arlekiin (1921, ka lavakujundus ja kostüümid)
• Shaw’ Androkles ja lõvi (1922, mängis Lõvi)
• Vardi Dekoratsioon (1922)
• Offenbachi Hoffmanni lood (1923)
• Rubinsteini Deemon (1924)
• Leino Simo Hurt (1925)
• Wagneri Lendav Hollandlane (1925)
• Puccini Boheem (1926)
• Verdi Trubaduur (1927)
• Wagneri Lohengrin (1927)
• Aava Vikerlased (1928, 1935 ja 1942)
• Verdi Othello (1929)
• Mozarti Don Juan (1929)
• Delibes’i Lakmé (1930)
• Lemba Armastus ja surm (1931)
• Vedro Kaupo (1932)
• Borodini Vürst Igor (1932)
• Saint-Saënsi Simson ja Delila (1933)
• Wagneri Tristan ja Isolde (1933)
• Schilleri Maria Stuart (1935 ja 1942)
• Mozarti Võluflööt (1936)
• Beaumarchais’ Figaro pulm (1938 Estonias)
• Kleisti Lõhutud kruus (1942)
• Vilde Pisuhänd (1943, Stockholmi Eesti Seltsi Näiteringis 1945)
• Hauptmanni Enne päikese loojakut (1943)
• Koidula Säärane mulk (1944)
• Niewiarowiczi Ma armastan sind (1946 Eesti Pagulasteatris Rootsis)
• Lipu Ma olen eestlane (1948 Eesti Pagulasteatris Rootsis)
• Ardna Kalurineiu (1948 Eesti Pagulasteatris Rootsis)
• Adleri Tütarlaps kõigeks (1950 Eesti Teatris Rootsis ja 1956 Montréalis)

Teoseid

• Kustutamata nälg kunsti järele (1976)
• Maailm on sündinud tantsust (sarjas Eesti mõttelugu). Tartu, 1996

Kirjandus

Hanno Kompus ja Rahel Olbrei (1929-30).

• H. Raudsepp. Ekspressionistiline draama Eesti näitelaval. Georg Kaiseri „Gaas” Estoonias. – Ekspressionism / H. Raudsepp, Tallinn, 1922
• H. R. Lehari „Kuningas Arlekiin” Estoonias. – Waba Maa, 30. aprill 1921
• H. R. „Estoonia” teater „Hoffmanni lood”. – Waba Maa, 22. september 1923
• A. Lemba. Teater ja muusika. „Lendav hollandlane”. – Waba Maa, 23. oktoober 1925
• A. Lemba. Esimene Eesti ooper. „Vikerlased” esietendusel „Estonias”. – Waba Maa, 11. september 1928
• R. Kangro-Pool. Ooper „Kalmuneid” „Estoonia” teatris. – Päevaleht, 12. september 1929
• R. K.-P. „Tannhäuser” Estoonia teatris. – Päevaleht, 11. september 1930
• R. K.-P. „Lakmé” „Estoonia” teatris. – Päevaleht, 8. november 1930
• T. Lemba. Teater ja muusika. Esietendus „Simson ja Delila”. – Päevaleht, 4. aprill 1933
• O. Kurmiste. „Wikerlased“ uues lavastuses. Ewald Aava ooper „Estonias”. – Rahva Sõna, 30. märts 1935
• L. Soonberg. Teater ja muusika. „Figaro pulmad” „Estonias”. – Uus Eesti, 15. jaanuar 1938
• W. Mettus. Kui me tööd ilutsemisega hellitame… – Teater 1940, 2
• W. Mettus. Teater ja muusika. „Lõhutud kruus”. – Eesti Sõna, 11. detsember 1942
• ArA. „Pisuhänd” Estonias. – Maa Sõna, 21. september 1943
• ErA. Teater ja muusika. „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola”. – Eesti Sõna, 16. jaanuar 1944
• [Nekroloog]. – Meie Elu, 1. november 1974
• M. Valgemäe. Hanno Kompuse esseed. – Mana 1977, 44
• A. Mikk.Hanno Kompus. „Estonia” lauluteatri rajajaid. Tallinn, 1981
• J. Hain. Hanno Kompus ja tema vaated kunsti ühiskondlikkusele ja rahvuslikkusele. – Looming 1990, 3
• L. Anupõld. Rasmus Kangro-Pool. Hanno Kompus. – Sirp, 4. jaanuar 1991
• L. Kolle. Hanno Kompus Moskva teatrielus(t) 1915-1918. – Teater. Muusika. Kino 1999, 5
• L. Kolle. Hanno Kompuse unistus ooperist. – Teater. Muusika. Kino 1999, 12
• K. Pappel. Ooperilavastustest aastail 1933–1949. Koostaja V. Paalma. Estonia esimene sajand. Tallinn, 2007
• A. Järv. Väliseesti teater. Tartu, 2009
• K. Haan. Draamastuudio Teatrikunstikool (1920–1933). Tallinn, 2009
• L. Kolle. Ooper á la carte : Hanno Kompuse programm ehk ooperi repertuaarikava Estonia teatrile. – Teater. Muusika. Kino 2010, 8–9
• M. Kindel. Hanno Kompus – visiooniga Wagneri lavastaja. Hanno Kompus 120. – Teatrielu 2010
• M. Kindel, H. Einasto. Tallamata radade kaasteelised – Hanno Kompus ja Rahel Olbrei. – Teater. Muusika. Kino 2012, 3
• M. Kindel. Stiilitundlik lavastaja Hanno Kompus ooperite „Tristan ja Isolde” ning „Jevgeni Onegin” näitel. – Res musica 2013, 5

Arhiivimaterjale

• Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T28

Lõvi – Hanno Kompus, Androkles – Ants Jõgi. Shaw’ „Androkles ja lõvi“. (Estonia, 1922)

Hanno Kompus, Paul Pinna (Protassov) lavastaja Paul Sepp. Tolstoi „Elava laiba“ peaproov. (Estonia, 1928)

Lavastaja Hanno Kompus proovis. Eva – Signe Pinna, Bill – Edmar Kuus. Niewiarowiczi „Ma armastan sind“. (Eesti Pagulasteater Rootsis, 1946)