koonus, matemaatikas 1. kooniline pind. – 2. keha, mida piiravad koonilise pinna üks kate ja seda lõikav tasand. Lihtsaim on pöördkoonus, see tekib täisnurkse kolmnurga pöörlemisel kaateti ümber. Koonuse külgpindala S_k = πrm, täispindala S_t = πr (m+r) ja ruumala V = ¹/₃πr ²h, kus r on koonuse põhja raadius, m koonuse moodustaja ja h kõrgus. Koonuselõige – joon, mis saadakse pöördkoonuse lõikamisel koonuse tippu mitteläbiva tasandiga (ellips, hüperbool, parabool).

VE, 2006