Kranig, Saima

Saima Kranig (28. XI 1951 Tallinn), tantsija, balletipedagoog-repetiitor, tantsuõpetaja. Eesti Balletiliidu ja Eesti Teatriliidu liige (1976). Isa advokaat, ema kaupluse juhataja.

Lõpetas 1970 Tallinna Koreograafiakooli (erialaõppejõud Ilse Adusson). Täiendas end 1978–79 Leningradis Natalia Dudinskaja ja Olga Majevskaja juures, 1980–89 Helsingis (Jill Milleri, Carolyn Carlsoni, Jeanne Yasko jt juures), 1992 Ameerika Ühendriikides suvekoolis, 1993–94 Tallinnas Gerri Houlihani töötoas, 1993–95 Tallinnas Kennet Oberly meistriklassis, 1994–2006 Marika Blossfeldti joogaklassis, 1995 Karin Jamesoni töötoas, 1997 Daniel Jobi balletitehnika klassis Lõuna-Koreas Soulis, 1998–2014 erinevatel pedagoogilistel kursustel-koolitustel Soomes, Norras ja Taanis, 2003 Prantsusmaal Pariisi konservatooriumis ja Noèlla Pontois´e klassis Grand Opera´s.

Olnud 1970–91 Estonia balletisolist, aastast 1989 ka pedagoog-repetiitor ja1995–2001 balleti kunstiline nõustaja. 1991–93 esimese eesti moderntantsutrupi Nordstar (algselt Nordic Star) üks asutajaid, kunstiline juht ja solist. Aastast 1989 töötanud ühtlasi treeneri ja moderntantsutehnikate õpetajana Soome (Turu konservatoorium, Turu Kunstiakadeemia, Soome Rahvusooperi Balletikool jt) ja Rootsi tantsukoolides (tantsukompanii Norrdans Härnösandis jt), aastast 1992 Tallinna balletikoolis Fouetté, 1997 Lõuna-Koreas Souli Universal Ballet’is, 2001 Hollandis Tillborgi Kunstiakadeemia tantsuosakonnas. Andnud 2004–05 tantsutehnika meistriklasse Itaalias Sitsiilias ning 2013 Sardiinias ja Casertas, õpetanud 2006 jooga tehnikat suvekursustel Leedus jne. Esinenud kontsertkavades mitmes välisriigis ja Tallinna varieteedes, teinud ka liikumisseadeid.

Pro Dance parima õpetaja auhind Soomes 2012.

Osi

  • Mõrsja (Stravinski Haldja suudlus, 1971)
  • Tütarlaps-luik (Tormise Luigelend, 1972)
  • Aiša (Hatšaturjani Gajane, 1973)
  • Kitty (Štšedrini Anna Karenina, 1973)
  • Kaunitar (Prokofjevi Kadunud poeg, 1975)
  • Eros (Prometheus, Beethoveni muusika, 1976)
  • Julia (Prokofjevi Romeo ja Julia, 1977)
  • Naine (Vana teema variatsioonidega, Beethoveni muusika, 1977)
  • solist (Chopiniana, 1979)
  • Giselle (Adami Giselle, 1979 ja 1988)
  • solist (Tormise Eesti ballaadid, 1980)
  • Neiu (Roosivaim, Weberi muusika, 1981)
  • Solist (Bakhti, Vana-India muusika, 1982)
  • Effie (Løvenskioldi Sülfiid, 1982)
  • Kuradike (Andrei Petrovi Maailma loomine, 1983)
  • Malagueña solist (Karje ja vaikus, Singi muusika, 1986)
  • Marie (Tšaikovski Pähklipureja, 1987)
  • solist (Serenaad, Tšaikovski muusika, 1988)
  • solist (Moodsa tantsu õhtu: Kilpkonna jalutuskäik. Vaikne kaos. Bussipeatus, Pärdi jt muusika, 1990, ka assistent-repetiitor)
  • osaline (American Avant Garde tantsuõhtu, 1991 Nordstaris)
  • Maarja Magdaleena (Pietá, Mahleri muusika, 1991)
  • osaline (Vaikne kaos, Pärdi muusika, 1991)
  • solist (Pealkirjata. Monoloog, Pergolesi muusika, 1991)
  • Ema (Olevikumälestused, Dvořáki muusika, 1992)
  • Vanaema-Haldjas (Wilhelm Holmi Armastuse muinasjutt, 1993 Estonias)
  • solist (American Avant Garde tantsuõhtu, 1996 ja 1997 Estonias, ka projektijuht).

Lavastusi

  • Minkuse Paquita (1995 Turu konservatooriumis ja 1997 Lappeenrantas)
  • Kranigi Elu nagu tants (2011, balletigala Estonia kammersaalis)

Kirjandus

  • V. Kõllu. „Luigelend”. – Sirp ja Vasar, 15. detsember 1972
  • E. Laid. Algus: [Romeo ja Julia]. – Õhtuleht, 29. aprill 1977
  • H. Aassalu. Igihaljas „Giselle”. – Õhtuleht, 1. märts 1979
  • G. Manjuk. Lavakuju kordumatus. – Õhtuleht, 26. märts 1980
  • L. Metsaalt. Baleriin pole kunagi üksi. – Kodumaa, 18. juuni 1980
  • S. Kranig. Ühtaegu võlg ja avanss. Intervjueerinud P. Palm. – Rahva Hääl, 7. juuni 1991
  • S. Kranig, B. S. Stein. Piirsituatsiooni teekondi ühest käest teise. Intervjueerinud A. Kivi. – Rahva Hääl, 25. september 1991
  • S. Kranig, J. Moss. Balleti mõistmiseks pole vaja kavalehte. Intervjueerinud M. Põldmäe. – Päevaleht, 18. märts 1994
  • Saima Kranig: elus tuleb osata andeks anda. Intervjueerinud A. Kivi. – Eesti Sõnumid, 30. aprill 1994
  • S. Kranig. Surra noorena. Intervjueerinud V. Leivak. – Õhtuleht, 13. august 1994
  • A. Kivi. Tantsuga läbi aastate. – Eesti Naine : Elu Lood 2013, 4
  • H. Einasto, E. Lagle. Tantsimine ruumita on nagu maalimine ilma pintslita 1. – Sirp, 18. august 2017

Välislinke

ETBL, 2000 (H. Aassalu); täiendatud 2018 (E. Värk)