käsikivi

käsikivi, teravilja käsitsi jahvatamise riist. Koosnes kahest soonilise sisepinna ja reguleeritava vahega kivikettast, jahvatamisel aeti pealiskivi ringi. Euroopas võeti kasutusele viimasel sajandil eKr. Eestist on käsikive leitud noorema rauaaja linnamägedelt (Lõhaverelt, Soontaganast, Tartust).

VE, 2006