rauaaeg, esiaja hiliseim põhijärk, mil tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud. Rauaaeg algas Lähis-Idas, Indias ja Kreekas II aastatuhande lõpus, enamikus Euroopas ja kohati Aafrikas I aastatuhande I poolel eKr, mujal hiljem. Ameerikas, Austraalias ja Okeaanias õpiti rauda tundma alles eurooplastelt. Raua laialdase kasutamisega kaasnes tööjõudluse kasv, mis avaldus maaviljeluse, loomakasvatuse, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse arengus. Võeti kasutusele mündid. Rauaaja lõpuks lagunes ürgkogukondlik kord ja hakkas kujunema klassiühiskond. Koos riikide tekke ja kirjalike allikate ilmumisega lõppes neil aladel esiaeg. Eestis kestis rauaaeg. umbes 500 eKr – 13. sajandi alguseni.

VE, 2006