Kõo mõisa härrastemaja

Kõo mõis (sks k Wolmarshof), kuulus Pilistvere kihelkonda (tänapäeval Kõo vald Viljandimaal). Mõisa asutas 1670 Põltsamaa lossihärra Wolmar Wrangell (mõisa saksakeelne nimi Wolmarshof tuleneb tema eesnimest), kuid see muudeti peagi kroonumõisaks, mis püsis Eesti Vabariigi alguseni. 1772 andis Katariina II mõisa kasutada kindral Hans Heinrich von Weymarnile (väepealik ja diplomaat, kes korraldas Katariina II saadikuna tema eruarmukese Stanisław August Poniatowski valimise Poola kuningaks, oli kirjamees ja Hupeli kaastööline). Weymarn rajas mõisa juurde mitu paemurdu ja telliselöövi ning alustas suurejoonelisi ehitustöid. Hilisbarokne härrastemaja valmis 1774, väliselt tindipotti meenutav riistaait, viljaait ja rehi said valmis 1779, hiiglasuur ait-tallviinakelder ja viinaköök 1781 (ennistati 1987–90 kontoriruumideks), tuulik ja karjalaut 1791 ning ait-jääkelder 1792. 1914–20 asus mõisas Eesti Aleksandri Alampõllutöökool, Nõukogude ajajärgul majandikeskus. Eravaldusse müüdud härrastemaja seisab mahajäetuna, kõrvalhoonetes asuvad vallamaja, raamatukogu, ambulatoorium ja lasteaed.

Kirjandus

A. Hein. Viljandimaa mõisad. Viljandi, 1999