Laats, Lia
Lia Laats (Lya; 17. II 1926 Tallinn – 24. IV 2004 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu liige (1958) ja Näitlejate Liidu auliige (1996). Vanemad teenistujad. Oli 1947–62 abielus Kalju Vahaga, hiljem Harry Karroga.
Õppis 1940–46 Tallinna 8. Keskkoolis ja 1946–48 Estonia draamaõpperühmas. Töötas 1946–48 ja 1976–80 Estonias, 1948–51 Endlas, 1951–60 ja 1980–81 Filharmoonias ning 1960–76 Vanemuises. Oli tuntud estraadinäitlejana, mänginud filmis („Elu tsitadellis”, 1947, Lenfilm; „Veealused karid”, 1959, Tallinnfilm; „Mehed ei nuta”, 1969; „Noor pensionär”, 1972; „Siin me oleme”, 1979, kõik Eesti Telefilm), telelavastustes („Mee maik”, 1968) ja kuuldemängudes („12 tooli”, 1958). Temast on dokumentaalfilm „Teatrihetked Lia Laatsiga” (1975, Eesti Telefilm).
Eesti NSV teeneline kunstnik (1968). Stalini preemia 1948, Meie Matsi huumoriauhind 1990. Valgetähe V klassi teenetemärk (2002).
Osi
- Katariina (Shakespeare’i Tõrksa taltsutus, 1949)
- Natalja (Gorki Vassa Železnova, 1950)
- Maša (Tolstoi Elav laip, 1960)
- Elli (Jotuni Mehe küljeluu, 1961)
- Anja (Šteini Ookean, 1961)
- Naine (Simonovi Ta oli neljas, 1962)
- Roze (Pētersonsi Olen 30‑aastane, 1962)
- Iokaste (Sophoklese Kuningas Oidipus, 1963)
- Polly Peachum (Brechti ja Weilli Kolmekrossiooper, 1964)
- Kaja Roonemaa (Kaalepi Sinu silmad ja minu silmad, 1965)
- Liisa (Šteini Leskmees, 1966)
- Sofja Markovna (Gorki Vanamees, 1968)
- Helen (Delaney Mee maik, 1969)
- Abigail Williams (Milleri Saalemi nõiad, 1969)
- Helena (Offenbachi Ilus Helena, 1969)
- Melisande (Raudsepa Roosad prillid, 1970)
- Teresa (Rasceli Enrico – 100, 1972)
- Truuta Krispin (Merilaasi Kaks viimast rida, 1973)
- Maria Sergejevna (Lutsu ja Liivese Tagahoovis, 1974)
- Anna Nikolajevna (Leonovi Vallutusretk, 1975)
- ema Courage (Brechti Ema Courage ja tema lapsed, 1975)
- Emilie Värihein (Jakobsoni Elu tsitadellis, 1976 Vanemuises)
- Ernestina (Sel ööl: Hermani Hallo, Dolly!, 1976 Estonias)
- Kohviveski (Vinteri Suvitajad, 1977)
- Marge Macdougal (Bacharachi Tõotused, tõotused…, 1979)
Helikandjaid
- B. Laskin. Arutatakse abielulahutust (LP, 1962)
Kirjandus
- A. Järv. Anja. – Teatrimärkmeid 1961/62
- D. Normet. „Kobra“ ja „pääsuke“. – Teatrimärkmik 1963/64
- Ü. Taavas. Kas mee maik? – Edasi, 3. august 1969
- L. Laats. Jutuajamine pärast etendust. Intervjueerinud A. Lindmäe. – Kultuur ja Elu 1972, 9
- Intervjuu Lia Laatsiga teemal „Kuidas sünnivad tema lavarollid“. Intervjueerinud H. Karro. – Teatrimärkmik 1975/76
- K. Kask. Courage, roll ja tähis. – Sirp ja Vasar, 20. veebruar 1976
- R. Adlas, K. Süvalep. Ühe juubeli puhul. – Edasi, 7. märts 1976
- A. Kaalep. Epp Kaidust, Lia Laatsist ja Bertolt Brechtist. – Edasi, 20. august 1983
- L. Laats. Külaskäik vana daami juurde. Intervjueerinud M. Piilman. – Nõukogude Naine 1987, 9
- Lia Laats: Elu on üks igavene jant. Intervjueerinud S. Lättemäe. – Maaleht, 22. juuni 1993
- Lia Laats peab videvikutundi. Intervjueerinud V. Leivak. – Õhtuleht, 23. jaanuar 1997
- Lia Laatsi elutööks on lapsed. Intervjueerinud T. Laanem. – Pühapäevaleht, 31. jaanuar 1999
- L. Laats. Hea on avastada endas uut. Intervjueerinud M. Müüripeal. – Elukiri 1999, 12
- P. Aimla. Lyale ja Liast, kolmas kuju on liiast. – Pikker 2001, 2
- A. Esko. Lya Laats: viimasel ajal naeran iseenda üle. – SL Õhtuleht, 17. veebruar 2001
- Vastab Lia Laats. Intervjueerinud K. Murutar. – Teater. Muusika. Kino 2003, 6
- Lia Laats: murdumatu näitlejanna kaitseingliga. Intervjueerinud E. Tammer. – Elu jälg: tuntud eestlaste elulood. Tallinn, 2005
- Kesk teatrit ja filme. [Intervjuu]. – Eesti Naine 2006, 2
- S. Lättemäe. Lia Laats armastas kõiki oma rolle. – Maaleht, 16. veebruar 2006
- K. Vainküla. „Emalendurina oleks ta võinud surma saada…”. – SL Õhtuleht, 17. veebruar 2006
Arhiivimaterjale
- Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T251
Välislinke
- Estraaditähestik: Lia Laats. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1984)
- Carte blanche: Lia Laats. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1996)
- Lia Laats omas mahlas. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1998)
- Lia Laats Eesti filmi andmebaasis
ETBL, 2000 (T. Jürimäe); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2019