Laguun Mangenie poolsaare (ĺlot Mangenie) ja Cerfsi korallsaare (ĺle aux Cerfs) ning Mauritiuse idaranniku vahel

laguun (it laguna <lad lacuna 'lomp, tiik'; ingl lagoon, vn лагуна), rannikul paiknev, enamasti piklik ja harilikult madal soolase või riimveega laht, mida merega ühendab väike väin ja merest eraldab (osaliselt või täiesti) maasäär või barr ning kus vee soolsus ja temperatuur erinevad avamere omast. Laguunid on ka Läänemerest maasäärega eraldatud säärlõukad (ka hafid), näiteks Szczecini, Visla ja Kura laht. Tuntuimad laguunrannikud on Aadria mere põhjasopis (näiteks Venezia asub laguuni saartel), Guinea lahe põhja- ja Mehhiko lahe läänerannikul, Atlandi rannikul Floridas ja Kagu-Brasiilias. Maailma suurim laguun on Brasiilia lõunaosa rannikul asuv Patosi laguun (Lagoa dos Patos ’partide laht’, 4110 ruutmiili; avastaja Fernão de Magalhães, kes otsis Ameerikat läbivat väina).

Laguuniks nimetatakse ka atolli keskel või mere pinnani ulatuva vulkaani kraatris asuvat veekogu. Laguunis tekkinud setteid nimetatakse laguunisetteiks.

MerLe, 1996; EE 5, 1990; VE, 2006; muudetud 2011