vulkaan

vulkaan, tulemägi, purskesaadustest koosnev koonusjas või kuplitaoline mägi, millest purskub Maa sisemusest pidevalt või ajuti laavat, tuhka, kuuma gaasi, auru või kive. Tugevale purskele eelneb harilikult maavärin. Lõhevulkaanide lame kuhik (rohkesti Islandil) on moodustunud lõhe kaudu suurele alale valgunud laavast. Kilpvulkaanid purskavad sageli, kuid rahulikult, plahvatusteta (laava väga vedel, kraatris laavajärv, nt Hawaiil Mauna Loa). Kihtvulkaanid purskavad (sageli plahvatustega) pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat (Vesuuv, Fuji). Tegevvulkaanid (maakeral 817; kõrgeim Llullaillaco, Tšiili ja Argentina piiril, 6739 m) purskab ajuti või pidevalt, kustunud vulkaani purskamise kohta puuduvad ajaloolised andmed. Vulkaane on enim laamade kokkupuutevööndis. Umbes 2/3 tegevvulkaane paikneb Vaikse ookeani saartel ja rannikul. Vulkaanipursked võivad põhjustada suuri purustusi ja nõuda palju inimohvreid (Indoneesias 1815. aasta Tambora purskel 56 000–92 000 inimest). Vaata ka mudavulkaan, vulkanism, vulkanoloogia.

VE, 2006