Lahıc

Lahıci küla käsitööliste-kaupmeeste tänav 18.–19. sajandil (M. Məmədbəyli järgi) : 1 – vaskseppade töökojad, 2 – sepikojad, 3 – graveerijate töökojad, 4 – luksepa töökoda, 5 – lihakarn, 6 – pagar, 7 – teemaja

Lahıc, mägiküla ja omavalitsus Aserbaidžaani kirdeosas İsmayıllı rajoonis Suur-Kaukasuse jalamil 1375 m kõrgusel Girdimani jõe vasakul kaldal. Külas on 900 elanikku (2013), peamiselt lahidžid (Lahici taatlased), kes räägivad emakeelena lahidži keelt (taadi keele lahidži haru). Iidne käsitöökeskus traditsioonilises põllumajandus- (sh veini-) piirkonnas, keskaegse põhiplaaniga ja kivihoonetega romantiline küla, eelkõige tuntud tünderseppade poolest.

Küla on säilitanud oma keskaegse tänavatevõrgu, välimuse ja elulaadi. Munakivisillutisega tänavate ja väljakutega iidne linn on üks kuulsamaid käsitöö- ja kaubanduskeskusi Kaukaasias. Lahic on eriti tuntud kui graveeritud nugade ja vasest tarbeesemete valmistamise keskus, kuulsad on ka siinsed nahakunstnikud ja vaibakudujad. Tänapäeval tegutsevad külas arvukad töötoad, kus kohalikud käsitöömeistrid valmistavad erinevaid majapidamistarbeid turistide silme all. Küla esimene elamukvartal on rajatud 3.–4. sajandil. Säilinud ja töökorras on umbes 1500 aasta vanune veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteem. Kahe kilomeetri pikune kolmetasemeline kanalisatsioon asub umbes 1 meetri sügavusel sillutatud peatänava all. Kaks ülemist toru on mõeldud joogivee ja tööstuslikul otstarbel kasutatava vee tarbeks, alumine osa reovee ärajuhtimiseks. Kõik peatänava ääres asuvad majapidamised on kanalisatsiooniga ühendatud.

Aastast 1980 on Lahıci küla etnograafiline ja arhitektuuriline ansambel (kõik hooned, külatänavad ja väljakud) riikliku kaitse all. Külas on ajaloo-koduloomuuseum (asutatud 1985) ja turismiinfopunkt.