Laja, Ferdinand
Ferdinand Laja (17. IV 1889 Meeksi vald, Räpina kihelkond – 2. I 1956 Tartu), loomaarstiteadlane, Peeter Laja vend, dr. med. vet. (1929), ENSV Teaduste Akadeemia akadeemik (1946); sepa poeg. Lõpetas 1917 Tartu Veterinaariainstituudi, täiendas end 1925 Königsbergis ja Stockholmis, 1931 Poolas ja Ungaris. Oli 1917–20 algul Vene tsaariarmee, seejärel Punaarmee veterinaararst, 1920–21 Kaasani Veterinaariainstituudi ja 1921–29 Tartu Ülikooli assistent, 1929–51 Tartu Ülikooli ja 1951–56 Eesti Põllumajanduse Akadeemia õppejõud (aastast 1932 professor, 1938–39 ja 1945–47 loomaarstiteaduskonna dekaan, 1944–50 ka kateedrijuhataja), 1930–37 ühtlasi „Eesti entsüklopeedia" loomaarstiteaduse eriala toimetaja, ENSV Teaduste Akadeemia loomakasvatuse ja veterinaaria instituudi rajajaid ning 1947–50 direktor. 1950 süüdistati teda Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee VIII pleenumil kodanlikus natsionalismis. Uurinud loomade marutõbe, tuberkuloosi, brutselloosi, sigade punataudi jm nakkushaigusi ning nende tõrjet.
Töid
- Nakkav abort (1929)
- Loomaarstiteaduslisi oskussõnu (1931, autoreid)
- Hobuste brutselloos (1937)
- Loomatervishoiu käsiraamat (1946, autoreid)
Kirjandus
- V. Tilga. Ferdinand Laja – 100. – Agraarteadus 1, 1990, lk 138
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 2. köide. Tallinn, 2005
EE 14, 2000; ETeadBL, 2005 (V. Laja)