liiv

Tuule toimel kuhjunud liiva kinnistab taimestik (kinnistunud liivik Odalätsi luidetes)

Merevee toimel on tekkinud Hiiumaale Luidjasse liivarand

liiv, murendi mehaanilisel sorteerumisel tekkiv peenepurruline sete, mis koosneb peamiselt kulunud mineraaliterakestest (eelkõige kvartsist ja päevakividest), harvemini kivimite või kivistunud organismide osakestest; terade läbimõõt valdavalt (üle 50%) 0,1–1 mm (teistes klassifikatsioonides 0,05–2 mm). Terasuuruse järgi eristatakse jämedateralist (01–0,5 mm), keskmiseteralist (0,25–0,5 mm) ja peeneteralist (0,1–0,25 mm), koostise järgi mono- (ühest mineraalist), oligo- (kahest mineraalist) ja polümineraalset (mitmest mineraalist koosnevat) liiva.

Liiv võib kuhjuda maismaal tuule toimel, settida jõgedes ja järvedes, liustikujõgedes ja -järvedes ning meredes. Liiva mineraalne koostis, terakeste suurus ja kulumus olenevad tema tekketingimustest. Liiva leidub peamiselt kvaternaarseis setteis, seda kasutatakse ehituses, teekattematerjalina, metallurgias, klaasitööstuses ja mujal. Peale loodusliku liiva kasutatakse kivimeid purustades saadud tehisliiva ja keramsiitliiva.

Ruhnul Limo ranna luidetes on nn laulev liiv

Soomaal olevad Ruunaraipe liivaluited