Loodeväil

Loodeväil, meretee Põhja-Atlandilt läbi Arktika saarestiku Alaska rannikule ja sealt Beringi väina kaudu Vaiksesse ookeani; pikkus umbes 5700 km (3120 miili).

Loodeväila otsingud algasid 16. sajandil; 1819–25 toimunud reisiga jõudis William Edward Parry ida poolt tulles Melville'i väinani. Loodeväila olemasolu tõestas Robert John Le Mesurier McClure 1853: ta jõusis samasse piirkonda lääne poolt. 1848 hukkus seal oma kolmandal reisil John Franklini (1786–1847) ekspeditsioon. Esimesena läbis väila idast läände Roald Amundsen 47-tonnisel mootorjahil Gjøa 1903–06 (3 talvitumist jääs). Ühe navigatsioonihooajaga (86 ööpäevaga) läbis Loodeväila läänest itta (Halifaxist Vancouverisse) esmakordselt 1944 Kanada mootorkuunar St. Roch politseiseersant Henry Larseni (1899–1964) juhtimisel. 1969 läbis Loodeväila tugevdatud kerega supertanker Manhattan (jäi navigeerima sinna 1976–78).

Üliraskete jääolude tõttu kasutatakse Loodeväia laevasõiduks vähe.

Vaata ka artiklit

• väil

EE 5, 1990; MerLe, 1996; VE, 2006; muudetud 2012