Jaan Maide (30. V 1896 Vana-Kariste vald – 10. VIII 1945 Moskva), sõjaväelane ja sõjaajaloolane, kindralmajor (1944).

Võeti 1915 Esimesse maailmasõtta, lõpetas 1916 Kiievis lipnikekooli, teenis 1917–18 Läti kütipolgus. Vabadussõjas oli 6. jalaväepolgu rooduülem. Lõpetas 1921 alalisväe ohvitseride kursused ja 1923 Kindralstaabi kursused. Teenis 1923–25 Kindralstaabi Valitsuse ranna-, õhu- ja sisekaitse staabis. 1925–27 Kindralstaabi I osakonna ülema kohusetäitja, 1927–34 ja 1935–40 Kaitseliidu peastaabi ülem (aastal 1927 kohusetäitja), kujundas (koos Johannes Orasmaaga) Kaitseliidust massiorganisatsiooni. 1934–35 Tapal 1. soomusrügemendi ülema kohusetäitja (juhtimise staaži omandamiseks), 1939 määrati 4. diviisi ülemaks.

Saksa okupatsiooni ajal oli Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Omakaitse staabiülem, ülema asetäitja ja seejärel ülem.

18. IX 1944 nimetas Jüri Uluots peaministrina vabariigi presidendi kohustustes ametisse Otto Tiefi valitsuse, Jaan Maide nimetati Eesti sõjavägede ülemjuhatajaks ja ülendati kindralmajoriks.

Olnud (1929–34 ja 1935–39) ajakirja Kaitse Kodu! vastutav toimetaja.

Nõukogude okupatsioonivõimud arreteerisid ta 24. X 1944, lasti maha Moskva Butõrka vanglas 10. VIII 1945.

Maide on enim aumärke (ka välismaiseid) saanud Eesti ohvitsere.

Auastmed

• leitnant (12. II 1920)
• alamkapten (27. VII 1920)
• kapten (22. II 1923)
• major (26. XI 1924)
• kolonelleitnant (24. II 1928)
• kolonel (24. II 1933)
• kindralmajor (1944)

Autasud

• Vabadusristi II liigi 3. järk (1920)
• „Karutapjate ordu” III järk (1924)
• Eesti Punase Risti II järgu II astme teenetemärk (1928)
• Kotkaristi III klassi teenetemärk (1930)
• Valgetähe III klassi teenetemärk (1938)

Töid

• Ülevaade Eesti Vabadussõjast 1918–1920 (1933)
• 6. jalaväepolk Vabadussõjas 1918–1920 (1938)

EE 14, 2000; muudetud 2013