Mering, Mai

Mai Mering (13. VII 1929 Tallinn – 20. VII 2004 Tallinn), lavastaja ja näitleja. Eesti Teatriliidu (1960) ja Lavastajate Liidu liige (2003). Isa Alfred Mering, ema teatri etteütleja. Olnud abielus Lembit Lauriga ja Ilmar Tammuri elukaaslane.

Lõpetas 1948 Tallinna 3. Keskkooli, 1953 Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna ja 1960 lavastaja erialal GITIS‑e. Oli 1952–53 Ugala näitleja, 1953–54 Eesti Raadio lastesaadete toimetaja, 1960–62 Endla lavastaja, 1962–64 Draamateatris näitejuhi assistent ja õppestuudio õpetaja ning 1968–70 lavastaja, 1964–68 ja 1971–77 Rakvere Teatri peanäitejuht, 1967–72 ühtlasi Tallinna Pedagoogilise Instituudi näitejuhtimise õppejõud, hiljem töötas juristina. Mänginud filmis („Nõid”, 1988, Tallinnfilm).

Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1976).

Osi

  • Gea (Sepa Igavene legend, 1935 Ugalas)
  • Katja (Finni Kolm sõpra, 1952)
  • Fenja (Devjatovi Luigejärvel, 1953)
  • Erika (Pandi Avarii, 1963 Draamateatris)
  • Seltsidaam (Sheridani Seltsidaam, 1973 Rakvere Teatris)
  • Maret (Raudsepa Mikumärdi, 1975)
  • Lisete (Tammsaare ja Tammuri Põrgupõhja uus Vanapagan, 1976)

Lavastusi

  • Milleri Vaade sillalt (1958 Draamateatris)
  • Hikmeti Damoklese mõõk (1961, mängis Arhitekti naist)
  • Majakovski Lutikas (1963 Draamateatris)
  • Kitzbergi Püve talus (1964 Rakvere Teatris) ja Libahunt (1964 Moldova Puškini-nimelises Draamateatris)
  • Brechti Hea inimene Sezuanist (1965)
  • Koidula Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola (1966)
  • Williamsi Klaasist loomaaed (1966)
  • Frischi Don Juan ehk Armastus geomeetria vastu (1966)
  • Rozovi Vilistlased (1967)
  • Dürrenmatti Vana daami visiit (1968 Draamateatris)
  • Kitzbergi Kosjasõit (1969)
  • Tammsaare ja Tammuri Ma armastasin sakslast (1970)
  • Sebastiani Nimetu täht (1972)
  • A. Meringu Tuutu‑luutu linna moosekandid (1973)
  • Sheridani Seltsidaam (1973)
  • Pogodini Aristokraadid (1973, mängis Tätoveeritut)
  • Hauptmanni Kopranahkne kasukas (1974)
  • Stratijevi Rooma saun (1975)

Kirjandus

  • M. Mihkels. „Vaade sillalt”. – Rahva Hääl, 31. detsember 1958
  • H. Lumet. „Damoklese mõõk”. – Sirp ja Vasar, 7. aprill 1961
  • H. Luik. Laval on Majakovski: [Lutikas]. – Sirp ja Vasar, 15. veebruar 1963
  • M. Mering. Rakvere Teatri plaanid ja kavatsused. Intervjueerinud O. Eek. – Sirp ja Vasar, 13. november 1964
  • V. Kõllu. Oli etendus, kuid . . .: [Hea inimene Sezuanist]. – Sirp ja Vasar, 12. november 1965
  • K. Haan. Jätkakem põhimõttel: tänapäeval valgustab ainult välk maailma: [Klaasist loomaaed]. – Edasi, 4. märts 1967
  • V. Kõllu. „Vana daami visiit” Draamateatris. – Sirp ja Vasar, 31. jaanuar 1969
  • M. Mering. Lapsest saadik teatriga. [Intervjuu]. – Punane Täht,  21. juuli 1973
  • M. Mering. 1 küsimus peanäitejuhile. [Intervjuu]. – Sirp ja Vasar, 25. oktoober 1974
  • E. Treier. „Rooma saun” Rakvere teatris. – Sirp ja Vasar, 16. jaanuar 1976
  • V. Käro. Kolmkümmend aastat Rakvere Teatris. Intervjueerinud M. Lainvoo. – Virumaa Teataja, 25. märts 1995
  • Vastab Mai Mering. Intervjueerinud K. Haan. – Teater. Muusika. Kino 2004, 7
  • [Nekroloog]. – Eesti Päevaleht, 22. juuli 2004
  • R. Avestik. Üksküla. Fotosulg, 2017

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T562

Välislinke

Kruglov – Lembo Mägi, Katja – Mai Mering. Finni „Kolm sõpra” (Ugala, 1952).

Fenja – Mai Mering, Sergei – Heino Arus. Devjatovi „Luigejärvel” (Ugala, 1953).

Ninka – Tiina Kukli, Tätoveeritu – Mai Mering. Pogodini „Aristokraadid” (Rakvere Teater, 1973).

Isaac Mendoza – Feliks Kark, Seltsidaam – Mai Mering. Sheridani „Seltsidaam”. (Rakvere Teater, 1973)

ETBL, 2000 (M. Urbsoo); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2019