Mering, Alfred

Alfred Mering (aastani 1936 Meering; 26. VIII 1903 Tallinn – 24. IV 1988 Tallinn), näitleja ja lavastaja. Eesti Näitlejate Liidu (1934) ja Eesti NSV Teatriühingu liige (1950). Mai Meringu isa. Isa plekksepp, ema paberivabriku tööline. 

Lõpetas 1917 Kohila ministeeriumikooli ja 1927 Draamastuudio teatrikooli. Töötas 1918–20 vabrikutes. Oli 1921–24 Estonia koorilaulja, 1927–28 Ugala näitleja, 1929–32 näitejuht ja näitleja ning 1934–36 kunstiline juht, 1926–27, 1928–29 ja 1967–84 Draamateatri näitleja, 1941–46 samas lavastaja ja näitleja, 1932–34 ja 1936–40 Vanemuise lavastaja ja näitleja, 1946–65 Estonia näitejuht ja näitleja ning 1966 Noorsooteatri näitleja. Teinud dramatiseeringuid (Ernst Särgava „Rahvavalgustaja”), kirjutanud lastenäidendeid ning libretosid (Edgar Arro ja Leo Normeti „Rummu Jüri”, koos Huko Lumetiga). Esinenud estraadinäitlejana, telelavastustes („Pildikesi Paunverest”, 1986) ja Eesti Raadio meelelahutussaadetes (sh „Meelejahutajas”). Avaldanud mälestusteraamatu „Elu lugu” (1986). 

Eesti NSV teeneline kunstnik (1963).

Lavastusi

Eelpeaproovil: Meta Mering, lavastaja Alfred Mering ja Vanemuise direktor Otto Aloe. Raudsepa „Kompromiss” (Vanemuine, 1940)

• Faiko Õpetaja Bubus (1927 Ugalas, mängis Valentini)
• Kálmáni Mariza (1929 ja 1936 Ugalas, mängis Zsupánit)
• Kitzbergi ja Simmi Kosjasõit (1929 Ugalas, mängis Jaaku, ja 1947)
• Kálmáni Bajadeer (1930, mängis Napoleoni)
• Pagnoli Eluaabits (1931, mängis Topaze’i)
• Ábrahámi Viktooria ja ta husaar (1931, mängis Janeszit)
• Langeri Kaamel läheb läbi nõelasilma (1931, mängis Pestat, ja 1933, mängis vana Pestat)
• Agapetuse Patuoinas (1932 Ugalas, mängis Koikkalaist)
• Adsoni Iluduskuninganna (1932 Vanemuises, mängis Ossi Purat)
• Vilde Pisuhänd (1934 Vanemuises ja 1935 Ugalas, mängis Piibelehte)
• Kitzbergi Püve talus (1936 Vanemuises, mängis Saaremaa Priidut)
• O. Strausi Viimne valss (1937)
• Gounod’ Faust (1938), Verdi Rigoletto (1939)
• Bizet’ Carmen (1939), Verdi Traviata (1940)
• Munki Sulatusahi (1940, mängis professor Mennesket)
• Tammsaare ja Särevi Põrgupõhja uus Vanapagan (1940 Vanemuises, mängis Kaval‑Antsu, ja 1942 Vanemuises, koos Ants Viiruga)
• Balzaci ja Daby Eugénie Grandet (1941)
• Halbe Lõikuspüha (1942)
• Shaw’ Pygmalion (1944)
• Millöckeri Kerjusüliõpilane (1947)
• Arro ja L. Normeti Rummu Jüri (1955, mängis Reinu)

Osi

• Kolportöör (Romains’i Põline Cromedeyre, 1921)
• Jaak (Kitzbergi ja Simmi Kosjasõit, 1923)
• Vastumuhku (Shakespeare’i Palju kära ei millestki, 1926 Draamateatris)
• Saaremaa Priidu (Kitzbergi Püve talus, 1927 Ugalas)
• Valentin (Faiko Õpetaja Bubus, 1927 Draamateatris)
• Vinzenz (Falli Lõbus talupoeg, 1927 Ugalas)
• Janesz (Ábrahámi Viktooria ja ta husaar, 1931 Ugalas)
• Voitinski (Tammsaare ja Mettuse Mauruse gümnaasium, 1933)
• Boni (Kálmáni Silva, 1933)
• Parun Koloman (Kálmáni Mariza, 1936 Ugalas)
• Toots (Lutsu ja Särevi Kevade, 1938 ja 1941, ning Äripäev, 1939, ka lavastaja)
• Rein Raasuke (Raudsepa Vaheliku vapustused, 1943)
• Eero (Kivi Seitse venda, 1943)
• Mendoza (Sheridani Seltsidaam, 1945)
• Narr (Shakespeare’i Kuningas Lear, 1945)
• Kornei (Miljutini Rahutu õnn, 1949)
• Konn (Straussi Nahkhiir, 1953)
• onu Krizsán (Kemény Kusagil lõunas, 1958)
• Aadu Kadakas (Oidi Muhulaste imelikud juhtumised, 1962)
• Looja (Štoki ja Tabatšnikovi Jumalik komöödia, 1963)
• Alfred Doolittle (Loewe’ Minu veetlev leedi, 1963)
• osaline (Verne’i ja Kohouti 80 päevaga ümber maailma, 1966)
• Hauakaevaja (Shakespeare’i Hamlet, 1966)
• kolonel Broklesby (O’Hara Abielu on ikka risk, 1968)
• Vorobjaninov (Ilfi, Petrovi ja Baskini 12 tooli, 1971)
• Isa (Vetemaa Õhtusöök viiele, 1972)
• major von Königswald, sakslase vaim (Vonneguti Õnne sünnipäevaks, Wanda June, 1976)
• Taat (Tagore Postimaja, 1983)

Kirjandus

• Teatrijuubel Viljandis. – Vaba Maa, 11. november 1931
• Alfred Meering 10 aastat kutselisel laval. – Sakala, 14. november 1931
• Henr. V. [Visnapuu]. „Vanemuise” teater. „Kaamel läheb läbi nõelasilma”. – Vaba Maa, 10. jaanuar 1933
• Teater 1935, 1. [Ugala teater. 15 aasta juubeli number]
• A. Meering. Teatrijuht teatriasjadest. – Sakala, 26. aprill 1935
• A. Sepp. Ugala kunstilise juhi teiskordse lahkumise puhul Viljandist. – Teater 1936, 3
• R. J. „Viimne valss”. – Postimees, 6. november 1937
• E. L‑a. „Carmeni” esietendus „Vanemuises”. – Päevaleht, 9. detsember 1939
• A. Jakobson. Põrgupõhja uus Vanapagan „Vanemuises”. – Rahva Hääl, 4. oktoober 1940
• ArA [A. Adson]. Eugénie Grandet. – Rahva Hääl, 25. märts 1941
• K. E. Uus „Põrgupõhja uus vanapagan” Vanemuises. – Eesti Sõna, 7. märts 1942
• ArA [A. Adson]. „Vaheliku vapustused” Eesti Draamateatris 18. aprillil. – Maa Sõna, 20. aprill 1943
• ‑sk [K. Kask]. „Pygmalion”. – Õhtuleht, 27. detsember 1944
• L. Soonpää. „Seltsidaam” Riiklikus Draamateatris. – Rahva Hääl, 15. mai 1945
• K. Kask. „Kerjusüliõpilane” RT „Estonias”. – Sirp ja Vasar, 4. oktoober 1947
• V. Paalma. Etendus ilma hinnaalanduseta. – Noorte Hääl, 20. veebruar 1964
• L. Vellerand. Naeratusega näitleja. – Noorte Hääl, 26. august 1973
• [Nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 6. mai 1988

Arhiivimaterjale

• Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T273

Välislinke

• Õhtu kahele: Tiiu Varik ja Alfred Mering. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1971)
• Alfred Mering – 80. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1983)

Simeoni – Helmut Vaag, Timo – Boris Peensaar, Aapo – Maks Karro, Eero – Alfred Mering, Juhani – Kaarel Karm. Kivi „Seitse venda” (Draamateater, 1943)

Narr – Alfred Mering, Kuningas Lear – Johannes Kaljola. Shakespeare’i „Kuningas Lear” (Draamateater, 1945)

Osaline – Uno Vark, detektiiv Fix – Endel Pärn, osaline – Alfred Mering, Passepartout – Jüri Järvet, osaline – Ants Vain. „80 päevaga ümber maailma” (Noorsooteater, 1966)

Riquette – Salme Lott, Janesz – Alfred Mering. Ábrahámi „Viktooria ja ta husaar” (Ugala, 1931)

Liisa – Olli Ungvere, Parun Koloman – Alfred Mering, Kálmáni „Mariza” (Ugala, 1936)

Joosep Toots – Alfred Mering. Lutsu „Kevade” (Vanemuine, 1938)