Kaali meteoriidikraatrid

Kaali (A) ja Ilumetsa Põrguhaua (B) kraater. 1 – Siluri rikkumata lasumusega dolomiit; 2 – purustatud ja lõhederohke dolomiit; 3 – dolomiidijahu; 4 – moreeniga segitambitud dolomiitbretša; 5 – moreen; 6 – turvas ja sapropeel; 7 – vesi; 8 – Devoni liivakivi; 9 – purustatud ja segitambitud liivakivi; 10 – liustikujõe liiv; 11 – sama moreeni läätsede ja pesadega

Kaali meteoriidikraatrid, Saaremaal Kuressaarest 19 km kirdes 1 km2 suurusel alal olev meteoriidikraatrite rühm, mis koosneb suurest peakraatrist ja 8 väikekraatrist, Eesti tuntuimaid loodusmälestisi. Peakraater (Ø 110 m, valliharjalt mõõdetuna sügavus 22 m) on ringikujuline lohkvorm, mida ümbritseb kuni 7 m kõrgune vall. Vall koosneb plahvatusjõul kald- või püstasendisse üleskergitatud suurtest dolomiidiplokkidest, mis on paljandunud ja hästi vaadeldavad. Kraatrisüvendis püsib sademe- ja põhjaveest toituv muutliku tasemega järvik (Kaali järv, suurim sügavus 6 m, läbimõõt olenevalt veeseisust 40–60 m), milles mõnemeetrise veekihi all on 4–6 m paksune järvemuda ja turbakiht. Järve lähedal paiknevad hajusalt väikekraatrid (8 väikekraatrit; Ø 13–39 m, sügavus 0,5–4 m), mille vallid on tasandunud ja katkendlikud ning kraatrisüvendid põllu- ja kivikoristustöödega moonutatud.

Kraatrivälja on põhjalikult uuritud väljakaevamiste ning mineraloogiliste, geofüüsikaliste ja stratigraafiliste meetoditega (uurijad Ivan Reinwald, Ago Aaloe, Evald Pobul, Reet Tiirmaa, Ülo Kestlane, Vello Lõugas jmt.). 1937 leiti väikekraatreist raudmeteoriidi kilde (jämedastruktuuriline oktaedriit, mis koosneb 92% rauast, 8% niklist ning iseloomulikest mikrolisandeist). Väikekraatrite põhjast on leitud meteoriidikehade vahetu löögi jälgi, on selgitatud plahvatusel ülessulanud hajusaine olemus ja jaotumise pilt ning aluspõhjakivimeis paiknevate purustusvööndite iseloom.

Mitmed uurijad on oletanud, et meteoriit langes idakirdest lääne-edelasse, kuid see pole kooskõlas kraatrite paigutuse seaduspärasusega, mis eeldab langemist kagulõunast. Meteoriidi massi kohta annavad arvutused erinevaid tulemusi, alates 40 tonnist kuni sadade tonnideni. Kraatrid tekkisid vähemalt 4000 aastat tagasi.

Kaali meteoriidikraatrid on sageli külastatav turismiobjekt, peakraater on külastajate jaoks kohandatud ja seal on vajalik teeninduskompleks. Kraatriväli on Kaali maastikukaitseala

Kaali meteoriidikraatrid on võetud Eesti ürglooduse raamatu andmebaasi.

Kaali järvega Kaali peakraater

Kaali peakraatri servas on dolomiidiplokid üles kergitatud

Kaali meteoriidikraatrite kraatrivälja skeem. Numbritega on tähistatud kõrvalkraatrid (teadusliku kirjeldamise järjekorras; 2 ja 8 on kaksikraatrid)

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • А. Аалоэ, Р. Тийрмаа. Метеоритные структуры на поверхности планет. Москва, 1981
  • R. Tiirmaa. Kaali meteoriit. Tallinn, 1994
  • V. Lõugas. Kaali kraatriväljal Phaethonit otsimas. Tallinn, 1996
  • R.Tiirmaa. Meteoriidid ja meteoriidikraatrid. Tallinn, 2002
  • S. Veski, A. Heinsalu, K. Kirsimäe. Kaali meteoriidi vanus ja mõju looduskeskkonnale Saaremaa Piila raba turbaläbilõike uuringu põhjal. – Eesti Arheoloogia Ajakiri 2002, 6 (2)

EE 4, 1989; EE 12, 2003; muudetud 2012