Mogulite riik
Mogulite riik, riik Indias, mida 1526–1858 valitses Suurmogulite dünastia. Riigi rajas Babur, kes 1526 purustas Delhi sultanaadi ja kindlustas aastaks 1530 Põhja-Indias võimu. Sõjaväe ja valitseva ülikkonna tuumikuks olid peamiselt Kesk-Aasiast ja Afganistanist pärit islamiusulised siirdlased. Humajuni ajal laiendasid muslimid oma võimu enamikule Põhja-Indiale. Mogulite riik saavutas suurima poliitilise ja majandusliku võimsuse hindudega leppimist taotleva Akbari ajal. Tema poliitikat jätkasid Džahangir [1605–27] ja Šahh Džahan, uuendati riigi haldussüsteemi ja kehtsetati ususallivus. Aurangzebi ajal tekkist sisekriis, mis väljendus usulistes vastuoludes ja hinduisulike marathide ülestõusudes, ta püüdis võimu kindlustada peamiselt sõdadega. Pärast teda keskvõim nõrgenes ja hulk piirkondi iseseisvus (nt Bengal 1740). 17. sajandil rajas Mogulite гiigis tugipunkte Inglise Ida-India Kompanii, kes allutas 18. sajandil ja 19. sajandi I poolel oma võimule kõik Mogulite riigi valdused. 1765. aastast olid Suurmogulid inglaste vasallid. Mogulite viimane esindaja Bahadur-šahh II [1837–58] kõrvaldati pärast India ülestõusu.
Kirjandus
- I. Prasad. The Mughal empire. Allahabad, 1974
- A. Eraly. Keisrid paabulinnutroonil. Suurmogulite saaga. Tallinn, 2008
EE 6, 1992