muinaslaev (ingl ancient ship, vn древное судно), kokkuleppeline nimetus esiajaloolisel ajal Läänemerel kasutatud laevade kohta, ka nende kohta, millega sõitsid muinaseestlased ja mille olemasolu pole õnnestunud arheoloogiliselt tõestada. Viikingiaja skandinaavlaste tuntuim laevatüüp viikingilaev oli ilmselt ka Läänemerel laialt kasutusel. Tõenäoliselt oli ka eestlastel seda tüüpi laev (vähemalt sõjasõitudeks), eriti eestlaste nn viikingiajal (12.–13. sajandil), mil meie meresõit oli kõige vilkam. Ainus eestlaste laevade kirjeldus (koos neile antud ladinakeelsete nimetustega) pärineb Henriku Liivimaa kroonikast, seega samast ajast. Kroonik eristab kahte tüüpi: sõjalaev piratica (pyratica), mille meeskonda kuulus 30 meest, ja sellest tõenäoliselt väiksem ning üldotstarbelisem liburn (liburna).

MerLe, 1996