laev, ka alus (ingl craft, ship, vessel, vn судно), ujuvvahend lasti ja inimeste vedamiseks veeteedel, majanduslike, sõjaliste või tehniliste ülesannete täitmiseks, sportimiseks vm otstarbeks. On iseliikuvaid (mehaanilise jõuseadmega laevad, purje- ja sõudelaevad), veetavaid (pukseeritavaid) ja tõugatavaid laevu. Laeva juhib ja hooldab laevapere, mille eesotsas on kapten.

Jõuseadme tüübi järgi eristatakse aurikuid ehk aurulaevu (jõuseadmeks aurumasin või auruturbiin), mootor-, gaasiturbiin-, diiselelektri- ja turboelektri- ning tuumalaevu. Tänapäeval on energia-allikatena kasutatavad ka jäigad purjed, päikesepatareid, Magnuse efekti kasutavad silindrid, lohepurjed jm. Mehaanilise jõuseadmega Iaevade käitur on enamasti sõuajam (sõukruvi, sõuratas, tiivikratas), harvemini propeller, reaktiiv- või veejugamootor.

Liikumisviisi järgi tuntakse vee peal ujuvaid, glisseerivaid, tiibur-, hõljuk-, lend- ja allveelaevu. Ehitusmaterjalina kasutatakse puitu, terast, raudbetooni ja plastmasse.

Arhitektuurilis-konstruktsioonilise omapära poolest võivad laevad olla ühe- või mitmetekilised, minimaalse või kõrgendatud vabapardaga, erisuguse tekiehitiste hulga ja asetusega (üks, kaks või kolm tekiehitist, tekiehitis ahtris, vööris või kogu laevakere pikkuses, pikendatud ahtri- või vööriehitis, vms), ahtri kujult peegel-, elliptilise või ristlejaahtriga, vööri kujult jäämurde-, pirn- või sirge kaldvööriga.

Sõidupiirkonna järgi jagunevad laevad mere- (piiratud ja piiramatu sõidurajooniga laevad,  erisuguste jääoludega merede tarvis erineva jääläbivusega laevad), sisevee- ja kombineeritud sõidupiirkonnaga laevadeks.

Kasutamisotstarbe järgi tuntakse sõja- ja tsiviillaevu. Tänapäeva tsiviillaevad jagunevad kasutusala järgi veo-, kala-, tehnilisteks ning abi- ja teeninduslaevadeks. Veolaevade hulka kuuluvad reisilaevad, kaubalaevad ja kauba-reisilaevad. Kalalaevad jagunevad püügi- ja töötlemislaevadeks. Paljud püügilaevad (nt külmutustraalerid ja traaler-kalatehased) ka töötlevad püütud saadusi ja annavad need valmiskujul üle spetsialiseeritud veolaevadele. Peale kalapüügilaevade ehitatakse krabi-, kreveti-, kalmaari- ja vaalapüügilaevu ning nende baaslaevu. Püügilaevastikes on ka kalaluure-, patrull- jm laevu. Tehniliste laevade hulka kuuluvad kaablilaevad, torulaevad, ujuvad naftapuurimisseadmed, puurimislaevad, ujuvdokid, -töökojad ja -elektrijaamad. Laevu, sadamaid ja veeteid teenindavad tehniliselt ujuvkraanad, kraanalaevad, süvendajad, pinnasepraamid, prügi- ja reoveekogumislaevad, jäämurdjad, puksiirid, punkerduslaevad, veelaevad, ujuvlaadurid, tulelaevad, õppe-, pääste-, tuletõrje-, tuukri-, patrull-, varustus-, lootsi-, meremärkide hooldamise jms laevad. Teaduslike andmete kogumiseks ja töötlemiseks on uurimislaevad. Hulgaliselt on kasutusel kõige mitmekesisemaid purje-, sõude- ja mehaanilise jõuseadmega spordilaevu.

Laeva omadused

Laeva iseloomustatakse mõõtmete ning ekspluatatsiooni- ja mereomaduste põhjal. Ekspluatatsiooniomadused on dedveit ja veeväljasurve, mahutavus (sh registermahutavus, lastimahutavus, erimahutavus jm), tegutsemispiirkond, sõidukaugus ja autonoomsus, kiirus, energiavarustatus, juhtimise ja tööde automatiseerituse tase, mehhanismide jm seadmete töökindlus, remonditavus, konstruktsiooniline tugevus, kütuse- ja määrdeõlikulu, meeskonna suurus ja elutingimused ning kasutusiga.

Laeva käitumist merel iseloomustavad tema mereomadused: ujuvus, uppumatus, püstuvus, käikuvus, juhitavus, manööverdavus, üldine tugevus ja käitumine lainetel.

Laeva ehitus

Laev. Universaalne kuivlastilaev: 1 ülatekk (peatekk), 2 umbreeling, 3 losspoom, 4 seenventilaator, 5 lastimisvints, 6 laadmast, 7 kuumaveepaak, 8 radariantenn, 9 roolikamber, 10 reeling, 11 ventilatsioonideflektor, 12 luugikrae, 13 luugikaaned (avatult), 14 vöörimast, 15 saaling, 16 luugikaaned (suletult), 17 kiip, 18 pollar, 19 peli, 20 ninaplaat, 21 ankruketi pidur, 22 ankur, 23 vöörpiik, 24 rammvahesein, 25 piller, 26 veetihe põikvahesein, 27 tankilagi, 28 vahetekk, 29 põhjatank, 30 põhjatalastik, 31 tekiplaadistus, 32 lastitvintekk, 33 lastiruum, 34 kimmikiil, 35 süvatank, 36 masinaruum, 37 diiselgeneraator, 38 peamasin, 39 sõuvõlli tunnel, 40 võlliliin, 41 sõukruvi, 42 rool, 43 roolimasina ruum, 44 roolimasin

Laeva põhiosa on laevakere, mille moodustavad talastik, põhja- ja pardaplaadistus (puitlaeval – plangutus), tekid, vaheseinad, kiil, vööri- ja ahtriosa koos täävidega ning tekiehitised. Talastik annab laevale üldise ja kohaliku tugevuse ning hoiab koos plaadistust. Kerele peamist tugevust andvate talade järgi eristatakse piki-, põik- ja kombineeritud talastikku. Puitlaeva alus on ühest või jätkatud prussist kiil, mille otstesse on kinnitatud vöör- ja ahtertäävi moodustavad prussid. Kiilule kinnituvad kaared, neile välis- ja siseplangutus. Põiki laeva ühendavad kaari piimid. Põhja ja parda pikitalasid nimetatakse stringeriteks. Piimidele ja neid toetavatele pikitaladele – karlingsitele – toetuvad tekid. Ülemist, vöörist ahtrisse ulatuvat veekindlat tekki nimetatakse peatekiks, selleni ulatuvad veetihedad vaheseinad. Teraslaeva kiil on põhja keskosas paiknev horisontaalne tugevdatud pikiplaat, millele toetub põhjaplaadistusest ja tankilaest moodustunud topeltpõhjas paiknev plaat – vertikaalne kiil. Välisplaadistus, tekid ja vaheseinad kinnituvad piki- ja põiktaladele, mis kannavad puitlaeva taladega ühesuguseid nimetusi. Jäämurdjatel ja polaarmeredes tegutsevail laevadel on plaadistus vööris ja piki veeliini paksem ning toestatud täiendava talastikuga – jääkaitsevööga. Keres paiknevad lasti- ja masinaruumid, lasti- (tanklaevadel), kütuse-, magevee- ja ballastvee tankid, reisilaevadel ka eluruumid. Peatekist kõrgemal asetsevad pardast pardani ulatuvad või kitsamad tekiehitised ja tekihooned (nende arv, pikkus ja asukoht olenevad laeva tüübist ja otstarbest), kus paiknevad laeva juhtimis-, navigatsiooni-, side-, elu-, teenindus-, sanitaar-, majandus- ja üldotstarbelised ruumid. Laeva jõuseade koosneb peajõuseadmest ja abijõuseadmeist, need tagavad laevale liikumise, seadmete, süsteemide jms varastamise elektrienergia, vee, auru, suruõhu vm vajalikuga. Tavalisim peajõuseade on diiselmootor, selle võimsus võib nüüdisajal olla kuni 40 000 kW.

Laeva seadmed ja süsteemid

Laeva kasutamist ettenähtud valdkonnas võimaldavad laeva seadmed ja süsteemid. Rooliseade tagab juhitavuse; ta koosneb roolist, rooliajamist, roolimasinast ja selle juhtimiseks juhtpuldist ning rooliülekandest. Tänapäeval kasutatakse aktiivseks manööverdamiseks ka pööratavaid sõukruvisid, põtkurseadmeid jm tehnilisi vahendeid. Kursil püsimist parandab automaatrool. Horisontaalroolid jm õõtsesummutid vähendavad laeva õõtsumist lainetel. Ankruseadme abil saab laev kinnituda merepõhja külge, see koosneb ankrutest, ankrukettidest, ankru- ja teki- klüüsidest, ketipiduritest, ankrumasinaist ja ketikastidest. Kinnitus-  ehk haalamisseade tagab laeva kindla püsimise kai juures; koosneb trossidest, pollaritest, otsaklüüsidest, suunavatest kiipidest, haalamismasinatest (vintsid ja kepslid), trossipiduritest ja trossipoolidest. Puksiirseade võimaldab Iaeva pukseerimist või teiste laevade vedamist; koosneb puksiirtrossist ja -piitengitest. Puksiirlaevadel ja jäämurdjatel on puksiirvints, mis automaatselt reguleerib puksiirtrossi pinget, ja puksiirhaak. Laeva laadida ja lossida võimaldavad lastiseadmed: kraanad, vintsid, konveierid, tõstukid, laadmastid, losspoomid ja rambid. Lastioperatsioonide läbiviimise tehnoloogia järgi võivad laevad olla vertikaalse- või horisontaalse lastitöötlusega. Paadiseade võimaldab pääste-, valve, kiirvalve- ja tööpaate vette lasta. Tänapäeva navigatsiooniseadmed (elektri-,  raadio-, satelliit- ja inertsiaalnavigatsiooniseadmed) võimaldavad pidevat automaatset laeva asukoha jälgimist ning aitavad ära hoida laevade kokkupõrkeid. Sidevahendid tagavad informatsiooni vahetamise teiste laevade ja kaldaga. Spetsiaalne seade – reidiinfo salvesti – jäädvustab automaatselt andmed laeva teekonna ja manöövrite kohta.  Laeva süsteemid hõlmavad torustikke koos armatuuri, mõõteriistade, aparatuuri ja tsisternidega. Suurtel laeadel võib olla 50–60 ülelaevalist süsteemi mereomaduste parandamiseks (ballasti-, kuivendus-, kreeni- ja trimmisüsteemid), tuletõrjeks (signalisatsiooni-, vesi-, aur-, gaas- ja vahtkustutussüsteemid) ja olmevajaduste rahuldamiseks (nt pesu- ja reovee ärajuhtimise ja kogumise-, ventilatsiooni-, veevarustus-, kütte- ja õhukonditsioneerimise süsteemid). Eriotstarbeliste süsteemide hulka kuuluvad hüdraulika-, suruõhu-, mõõtetoru- jt süsteemid, tankeritel on lasti- ja tankide pesemise süsteemid. Jõuseadme töö tagavad kütuse-, õli-, jahutus- jpt süsteemid (kuni 30 süsteemi).

Ajalugu

Esimesed laevad (u 40 000 aastat tagasi) olid puutüvedest kokku seotud parved, mida tõugati teibaga. Vanimad leitud aerujäänused tõendavad, et aeru tunti rohkem kui 10 000 aastat tagasi. Hiinas võeti puri kasutusele aerust varem, Egiptuses u 6000 eKr. Umbes 6000 aastat tagasi hakati Hiinas, Egiptuses ja Mesopotaamias ehitama jõe- ja rannasõidulaevu. Niiluse laevad olid algselt papüürusest, poolkuukujulised; Cheopsi püramiidi lähedalt leitud 4500 aastat vanal laeval on talastik, laudadest välisplangutus, aerud ja puri. Kreeklased (7.–3. sajand eKr) ja roomlased (3. sajand eKr) võtsid kasutusele suured, kuni 5 aerureaga, laevad (aeruridade arvu järgi kreeklastel moneer, dieer, trieer ja tetreer, roomlastel bireem, trireem, kvadrireem ja kvinkvireem), neil kasutati ka nelinurkset purje. 1–2 aerureaga kiiret laeva nimetati liburniks. 1.–2. sajandil tekkis ladinapuri, mis võimaldas loovida. Roomlaste kogemustel põhinesid Bütsantsi dromoonid, panffilid ja tariidid.

Vaata ka antiiklaev.

Egiptuse laevad

Rooma kaubalaev

Dalmaatsia liburn

Purjelaevad

Keskajal arenesid Vahemerel galeer ja selle alaliigid (galeass, galiott), mis jäid kasutusele 18. sajandi lõpuni. Vanim Skandinaavia laev, 13,1 m pikkune paat u 350. aastast eKr, on leitud Taanis Alsi saarel. 8. sajandiks olid Põhja-Euroopas kujunenud heade mereomadustega viikingilaevad: sõjaretkedeks langskip, drakkar, snekkar ja holker, kaubaveoks knorr ja karf (Gokstadi ja Osebergi laevad Oslo viikingilaevamuuseumis). Neist arenesid Põhja-Euroopa keskaegsed laevad neff ja koge. Polüneeslased arendasid oma algselt puutüvedest õõnestatud paatidest 10.–12. sajandiks pikkade retkede kohased purjekatamaraanid. Teada on ka suurte ookeanisõiduks kõlbulike laevade kautamine Hiinas 14.–15. sajandil. Vahemerel võeti 14. sajandil kasutusele karavell ja 15. sajandil karakk. Põhjaslaavlastel olid sel ajal kasutusel kotš (11.–19. sajand), karbas (12.–19. sajand) ja koff (16.–19. sajand). Karakist arenes 16. sajandil 3–4-mastiline sõjalaev galeoon. See ja ülalt kitseneva kerega floit (16. sajand) olid 17.–18. sajandil levinuimad laevad. Purjede arv suurenes, ilmusid fregatid ja täiuslikemad ookeanipurjekad – kliprid. 19. sajandil olid kujunenud purjestuse põhitüübid (barkantiin, brigantiin, kuunar, luup, parklaev, prikk, täislaev jmt). Purjekad domineerisid 20. sajandi alguseni.

Fregatt Pallada

Kuunar

Brigantiin

Mootorlaevad

1802 ehitati Suurbritannias esimene aurupuksiir Charlotte Dundas (sõuratas ahtris) ja 1807 USA-s reisiaurik Clermont. Venemaal ehitati 1815 aurik Jelizaveta. Emajõel ja Peipsil hakkas 1842 sõitma Kabina mõisas ehitatud aurik Juliane Clementine. Sõukravi võeti tarvitusele 1839, kuid sõuratas ei kadunud lõplikult. Viimased sõurattaga puksiirid ehitati Suurbritannias 1955. Esimene teraskerega aurulaev oli Aaron Manby (1821, Suurbritannia). Auruturbiini kasutuselevõtt võimaldas vähendada jõuseadme massi ning suurendada tema võimsust ja laeva kiirust. 1894 Suurbritannias ehitatud auruturbiinlaeva Turbinia kiirus oli 34,5 sõlme. Diiselmootorit kasutati jõuseadmes esmakordselt 1903 Sormovos ehitatud diiselelektrilaeval Vandal. Peajõuseadmena pandi diisel esmakordselt laevale 1921. aastal. 1837 ehitatu Ameerikas esimene jäämurdja (puitkerega). 1864 hakkas Kroonlinnas tööle esimene nüüdistüüpi jäämurdjaja Pilot (kaubalaevast ümber ehitatud). 1878 ehitati Rootsis Kaspia jaoks teraskerega tänapäeva tanklaeva eelkäija Zoroast. Tuumajõuseade paigutati esmakordselt 1959 (jäämurdjale Lenin), nüüdisajal on see olnud kasutusel mitmel veolaeval, kasutatakse real jäämurdjatel ja paljudel sõjalaevadel. Tiiburlaeva idee tekkis juba 1891, teostuseni jõudis see 1957. Hõljuklaevad ilmusid 1960. aastate keskpaiku, praegu võivad nad mahutada kuni 400 reisijat ja 60 autot (kiirus 45–50 sõlme, sõjalaevadel kuni 80 sõlme). Nii militaar- kui tsiviilkasutuses on mitut tüüpi suuremad ja väiksemad lendlaevad. Tulevikulaevadeks peetakse eelkõige allveetanklaevu, väikese veeliini pindalaga katamaraane (SWATH). Veolaevade juures süveneb spetsialiseerumine. Tehnilise laevastiku suund on aga multifunktsionaalsusele.

Aurulaev

Jäämurdja Lenin

Hõljuklaev

Kirjandus

• O. Bussel jt. Laevade üldehitus. Tallinn, 1963
• J. Frid. Laevade ehitus. Tallinn, 1968
• A. Pärna. 100 laeva. Tallinn, 1975
• Laevad: entsüklopeedia: 1500 sõja- ja tsiviillaeva. Tallinn, 2003
• V. Rebane, I. Noor. Laevade ehitus: kaubalaevad. Tallinn, 2007

EE 5, 1990; MerLe, 1996; muudetud 2012 (R. Raudsalu)