mulla klassifikatsioon, muldade süstemaatiline rühmitamine nende tekke, geneesi (arengu), protses­side, profiili ja selle diferentseerumise, horisontide ja füüsikalis-keemiliste omaduste alusel seltsideks (order), alamseltsideks (suborder), klassideks, tüüpi­deks, alltüüpideks, liikideks ja erimiteks. Need on muldade taksonoomilised üksused, millesse kuulu­vate muldade kogum on takson. Enamiku klassifikat­sioonide põhiühikuks on mullatüüp. Globaalne mulla klassifikatsioon haarab kõiki maakera muldi, riiklikud ja kohalikud mulla klassifikatsioonid hõlmavad ühe riigi või selle osa muldi. On ka rakenduslikke mulla klassifikatsioone, milles mullad on jagatud maakasutuse või mõne majandusharu seisukohast lähtudes (nt metsamulla ja melioreeritava mulla klassifikatsioonid). Ülemaailmselt on tähtis FAO ja UNESCO poolt maailma mullastikukaardi legen­dis esitatud ja FAO/ISRIC-i koostatud mulla klassifikatsioon World Reference Base (WRB), milles on 30 suurt taksonit ja selle alljaotused. Sellega sarnane tähendus on ka USA põllumajanduse departemangus (USDA) koostatud ja seni üheksas järjest täiendatud väljaandes aval­datud „Muldade taksonoomial” (Soil Taxonomy). Need mulla klassifikatsioonid on kasutusel kõigis maailma riikides, kuigi enamikus maades on ka rahvuslikud mulla klassifikatsioonid, neist tuntuimad on Saksa, Prantsuse ja Kanada mulla klassifikatsioon. Kõikjal tegeldakse rahvuslike mulla klassifikatsioonide konver­teerimisega WRB ning USA süsteemidesse. Mulla klassifikatsiooni nimestik (nomenklatuur) võib olla nii rahvuskeelne kui ka ladina- ja kreekatüveliste nimetustega.

Välislink

• World Reference Base

EME 2, 2009; muudetud 2011