mullamorfoloogia
mullamorfoloogia, õpetus mulla ehitusest ja välistunnustest; mulla välimik. Tähtsaimad mulla morfoloogilised tunnused on mullatekkes moodustunud ja mulla geneesis arenevad geneetilised horisondid, nende järjestus, tüsedus, värvus, struktuur, tihenemine, üleminek ja niiskus, uusmoodustised (roosteplekid, konkretsioonid, voolusvormid ehk kutaanid, gleilaigud, soolakirmed, koproliidid) ning lisandid (juurejäänused, söetükid, luud, metall). Eristatakse mulla makro-, meso- ja mikromorfoloogiat. Makromorfoloogias rakendatakse meeleelundite abil tehtavat vaatlust, mõni omadus (lõimis, struktuur) määratakse käes või lihtsate reaktiivide abil (kihisemine, pH). Mesomorfoloogias kasutatakse vaatluse tegemiseks luupi, binokulaari või harilikku mikroskoopi, mikromorfoloogias optilist ja elektronmikroskoopi.
VE, 2006; EME 2, 2009