mõõdistamise alus

mõõdistamise alus, geodeetiline mõõdistamisvõrk, maa-ala kaardi või plaani koostamise geodeeti­line alus. Detailse (1:500) mõõdistamise aluse rajamise skeem oleneb maa-ala suurusest ja avatusest. Hoonestamata, lage­date 1–2 ha pindalaga maa-alade mõõdistamiseks piisab tavaliselt 1–2 seisupunktist. Hoonestatud ja suuremate maa-alade mõõdistamise alus rajatakse harilikult teodoliit-, tahhümeetria- ja tehnilise nivelleerimise käikudega, mis võivad moodustada suletud polügoone, üksikuid käike või sõlmpunktidega süsteeme. Mõõdistamise aluse punktid tähistatakse maastikul puu- või metallvaiadega, mis ümbritsetakse kolmnurkse kupitsaga 1 m). 30% mõõdistamise aluse punktidest kindlustatakse betoonmonoliitide või suurte (harilikult vähemalt 70 kg raskuste) kividega, millesse on raiutud auk (Ø 1 cm). Mõõdistamise alus mõõdetakse järgmise täpsusega: jooned 1:1000–1:3000, nurgad 0,5–1', kõrguskasvud 50 mm 1 km kohta. Mõõdistamise aluse punktide ristkoordinaadid ja kõrgused arvutatakse ±1 cm täpsusega suvalises või riiklike koordinaatide süsteemis.

Loe täiendavalt geodeetiline põhivõrk

EME 2, 2009 (J. Randjärv)