naarits

Euroopa naarits

naarits, euroopa naarits (Mustela lutreola), Euroopa endeemne, väga ohustatud poolveelise eluviisiga väike kiskjaline kärplaste sugukonnast (looduskaitse I kaitsekategooria ja Eesti punase raamatu 2008 Eestist hävinute kategooria liik). Tüvepikkus 31-41 cm, sabapikkus 12-16 cm, karvkate pruun ja läikiv, mokad valged, kurgu all võib olla valge laik. Jooksuaeg märtsist maini, tiinus kestab 39-46 päeva, pesakonnas keskmiselt 3-4 poega, eluiga looduses 3-4 aastat. Talvel elab naarits väikeste või keskmise suurusega kinnikülmumatute (allikarikaste) metsajõgede, suvel tiheda kaldataimestikuga veekogude ääres.Naaritsa hävingu peapõhjustajaid on Põhja-Ameerikast Euroopasse karusloomana sissetoodud ja vabadusse pääsenuna jõudsalt leviv mink ehk ameerika naarits (Mustela vision). Naaritsa hääbuvaid väikeasurkondi on säilinud ainult Hispaanias, Prantsusmaal, Rumeenias, Venemaal ja Valgevenes. Viimast korda kohati Eestimaal looduslikku naaritsat 1996. aastal. Tallinna loomaaia juures tegutseb rahvusvaheliselt tunnustatud SA Lutreola (asutatud 1999), mille ülesanne on naaritsa loodusesse taastamine ja kaitse. Eestis on sobivaim paik taasasustamiseks Hiiumaa, esimesed isendid lasti sinna lahti 2000. aastal (eelnevalt puhastati saar mitme aasta jooksul mingist). Naaritsat on kavas taasasustada ka Saaremaale, kuna suurem territoorium ja sobivate elupaikade rohkus annab naaritsale püsima jäämiseks enam võimalusi, kuid segavaks võivad osutuda sobiva toidu nappus ja rebaste küllus.

EE 12, 2003; EME-1, 2008; muudetud 2011