Neggo, Gerd

Gerd Neggo (ka Gerda; aastast 1925 Olak; 9. XI 1891 Kuressaare – 1. IX 1974 Stockholm), tantsija ja tantsuõpetaja, Paul Olaku abikaasa. Vanemad käsitöölised.

Koduharidus. Sooritas 1911 Tallinnas koduõpetaja eksami, õppis 1920 Stockholmis Émilie Jaques-Dalcroze’i rütmilis‑muusikalise kasvatuse süsteemi ja 1921–24 Hamburgis Rudolf von Labani tantsustuudios. Esines 1922–24 Saksamaal Tanzbühne‑Labani trupis (ka solistina), oli 1925–33 Draamastuudio teatrikooli ja 1939–41 Tallinna Konservatooriumi lavakunstikooli tantsu‑ ja liikumisõpetaja, 1926–30 ühtlasi Draamastuudio Teatri liikumisjuht. Juhtis 1924–40 Tallinnas oma tantsustuudiot, andis õpilastega etendusi. Viljeles plastilist tantsu, kasutas ka pantomiimi, oli esimesi, kes tegi rahvatantsust lavatöötlusi. Õpilasi: Ida Urbel, Helmi Tohvelman, Aita Kurfeldt, Edith Oltrop, Helju Aren, Geeni Raudsepp, Boris Blinov, Juta Arg, Senta Ots, Salme Reek, Lo Tui, Adele Kalmet, Oskar Põlla. Põgenes 1944 Rootsi, kus töötas postiametnikuna.

Alates 2011 antakse välja Gerd Neggo nimelist tantsuõpetaja stipendiumi.

Lavastusi

Kooli Nõiaring (1929, stuudios)
Glucki Õudne külaline (1930)
Korngoldi Lumemees (1931)
Delibes’i Coppélia (1933)
Aava ja E. Kapi Kalevipoja süit (1934)

Tantse

Bassevitši Peetrikese sõit Kuule (1928)
Mölleri Päikesesilm (1930)
Burnetti ja Särevi Salaaed (1934 Draamateatris)
Visnapuu Killamägedel (1934, vabaõhulavastus)
Molière’i Ebahaige (1936 Draamateatris)
Smetana Müüdud mõrsja (1937 Estonias)
Tammsaare Juudit (1939 Draamateatris)
Nowaczyński Tseesar ja inimene (1940 Draamateatris)

Kirjandus

J. P[ert]. Gerd Neggo. – Kiri ja Kunst 1927, 1
G. Neggo. Märkmeid uuest kunsttantsust. – Päevaleht, 14. jaanuar 1927
Kehatehnika kunstikõrguses. Vestlus Gerd Neggoga. – Uus Eesti, 4. aprill 1936
G. Neggo. Gerd Neggo stuudio 15-aastane. [Intervjuu]. – Rahvaleht, 23. märts 1939
L. Tormis. Gerd Neggo 75-aastane. – Sirp ja Vasar, 12. november 1966
L. Tormis. Eesti balletist. Tallinn, 1967
L. Tormis. Õnnitleme Gerd Neggot! – Kodumaa, 10. november 1971
L. Tormis. [Nekroloog]. – Kodumaa, 25. september 1974
I. Urbel. Pühapäevakohv Eesti NSV rahvakunstniku Ida Urbeliga. 2. Üles kirjutanud V. Pütsep. – Edasi, 30. märts 1975
L. Kalmet. Pool sajandit teatriteed. Tallinn, 1982
H. Aumere. Ida Urbel. Tallinn, 1989
H. Aassalu. Ise varju jäädes. – Sirp, 1. november 1991
H. Kompus. Maailm on sündinud tantsust. Tartu, 1996
A.-L. Maripuu, Moderntantsu algusaastad Eestis. – Teater. Muusika. Kino 2016, november.
H. Einasto. Rahel Olbrei – Eesti tantsuteatri rajaja. Tallinn, 2017
A.-L. Maripuu, Gerd Neggo, Aino Siimola, Ida Urjan ja Helmi Nurk – Rudolf von Labani õpilased aastatel 1921–1924 Saksamaal. – Teatrielu 2018